Allan Taruste – kodueestlane, kes elab välismaal
ERILEHE SUUR LUGU
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Tulipunktis / Number: 3. detsember 2025 Nr 44 erinumber /
1999. aastal esmakordselt maailma kuklapoolele jõudnud õpetajal Allan Tarustel polnud plaani pikalt jääda. Aga Jumalal nähtavasti oli, sest tänaseks on Taruste Austraalias kauem vaimulikuametit pidanud kui Eestis.
Hoolimata pikast väliseesti kogemusest on Allanil tavaks ennast nimetada kodueestlaseks, kes elab välismaal. Kuigi töökeel on suuresti inglise keel, milles toimub igapäevane suhtlus, peab ta kõige olulisemaks ikka eesti keelt. Selles keeles ka mõtleb, aga unenägudesse jõuavad küll erinevad keeled.
Allan Taruste aitab teenida Austraalia eesti kogudusi ning on tegev ka kohalikus luterlikus koguduses.
Tänavu omistati sulle EELK III järgu teeneterist. Millest kõnelevad sinu jaoks taolised tunnustused, nüüd see kiriklik aumärk?
Allan Taruste: See tuli suure üllatusena, ei osanud sellist tunnustust arvata ega oodata. Olen väga tänulik, mis muud. Parafraseerides Antiookia Ignatiost, kes ütles õige ammu, et rahvas kogunegu sinna, kus on piiskop, et olla Kristuse juures, ja kus on Kristus, seal on ka katoolne Kirik.
Kirikuõpetajana tahan olla olemas neile, kel mind vaja, sõltumata nende regionaalpoliitilisest suundumusest, taristusuutlikkusest ja need muud teised imelikud sõnad.
Piiskopid käivad ka kauges diasporaas ja hoolitsevad Jeesuse kombel ka nonde kadunud lambukeste eest, kes üle põndaku uitama on läinud. Tore on kuuluda endiselt EELK vaimulike ridadesse ja olla üheks lambukeseks piiskoppide lambakarjas. Ootame jõulude eel piiskop Ove Sanderit külla.
Kui noore vaimulikuna 1999. aastal esimest korda Austraaliasse jõudsid, olid eelkõige Sydney Jaani koguduse õpetaja, kes harvem viis teenistusi läbi mujal. Nüüd seotakse sinu nimega kolm eesti kogudust. Kuidas toimub praktiliselt enda jagamine mitme koguduse vahel?
