Jumala sõna on püsiv allikas

Aasta alguses esitas sõbranna mulle väljakutse aasta jooksul Piibel läbi lugeda. Pole ammu mõnda Piibli lugemise kava või väljakutset teinud ja tundus õige hetk, sest olin hakanud juba eelmise aasta lõpus järjest lugema Vana Testamenti alates Kohtumõistjate raamatust. Väljakutse hetkeks olin alustanud Esimese Kuningate raamatuga ja võtsin selle endale alguspunktiks.

Polnud ammu neid raamatuid otsast lõpuni läbi lugenud. Aeg-ajalt ikka satud vaatama mõnda peatükki või lugu, kuid järjest lugedes saab hea ülevaate. Algus on hea, Taavet ja Saalomon targad ja jumalakartlikud, kuid Saalomoni hilisemast Jumalast taganemisest sai alguse lõhenemine.

Kahe kuningriigi, Juuda ja Iisraeli kuningate valitsemisest ja läbikukkumistest on Kuningate raamatus palju kirjas. Kuningas kuninga järel astub troonile ja enamjaolt ka samasse „ämbrisse”, kuhu eelnevad kuningad. Unustatud oli Jumala seadus ja tehti seda, mida eelnevad valitsejad olid ees valesti teinud. Järgiti juba tekkinud kultuuri, uurimata, miks, kellele ja mille jaoks ning kas see ka õige on.

Prohvetid käisid kuulutamas ja hoiatamas, kuid nende sõnu ei võetud kuulda. Iisraeli kuningatest ei olnud ükski Jumalale meelepärane, Juuda kuningatest olid mõned meelepärased ja mõned mitte. Paljud Juuda kuningad olid Jumala meele järgi, kuid siiski jäid alles ka ebajumalate ohvrikünkad ja suitsutusaltrid, mis olid kuningriigi alguses kasutusele võetud.

Alles Juuda kuningas Joosija tõi rahva tagasi algusesse, hävitas ebajumalatele pühendatud altarid, kutsus kogu rahva kokku ning luges ette Jumala seaduseraamatud ja tegi Jumalaga lepingu. Nendest lugudest on palju õppida.

Vaja on pöörduda tagasi algse allika juurde. Kristlase allikas on Jumala sõna. Eelmisel nädalavahetusel toimusid Põltsamaal kirikunoorte talvepäevad, mille pealkirjaks oli „Piibel”. Vaadati Piibli autoriteetsusele ja tähtsusele meie eludes. Õpiti koos, kuidas peaks Piiblit uurima, et kõik selle hea tarkus ja juhatus sealt välja pigistada.

Õpetada ja toetada noori ise Piiblit lugema ning uurima on äärmiselt oluline, sest muidu on tegemist nagu telefonimänguga. Esimene võtab otse allikast, valab järgmise topsi, too omakorda järgmise topsi ja nii edasi ning lõpuks jõuavad sinuni vaid tilgad, sest osa veest on tee peal topsist välja kukkunud. Tilkade peale lootma jäädes jääme janusse.

See muidugi ei tähenda, et teiste inimeste õpetust ja selgitust pühakirjast ei peaks kuulama, see on õppimiseks ja arusaamiseks vajalik. Kuid ainult teiste sõnadele põhineda ise Piiblit lugemata on ohtlik. Seega tuleb ka ise allikale minna ja sealt otse ammutada. Piibel tuleb kätte võtta ja lahti teha.

Nagu kuningad Vanas Testamendis, nii ka meie praegu oleme mõjutatud enda ümber olevast pidevalt muutuvast kultuurist ja teiste inimeste arvamustest. Selleks, et mitte lennelda nagu langevad lehed tuule käes, minnes iga tuuleiiliga kaasa ning maandudes Jumalast üha kaugemal, tuleb meil millestki püsivast ja kestvast kinni haarata.

Peame ise Jumala sõnast kinni hoidma ja seda ka noortele õpetama, et see meid hoiaks Jumalale meelepärases elus. 

Triin Salmu

EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse tegevjuht