Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Aasta kauneimal õhtul

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Aasta kauneimal õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ja lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.

Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.

Marie Under.
Aasta kauneimal õhtul.
Kogutud luuletused, 1958.

Lõppeval aastal mõtlesime neile paljudele inimestele, kes lahkusid kodumaalt 1944. aastal nagu Marie Undergi. Nende südametes on olnud sama igatsus, mis on inspireerinud poetessi. Mäletatakse vaeva, pisaraid ja lahkumisi. Ometigi on pillutatud mälestuste kõrval nende inimeste silmis olnud ka usku. Usku ja lootust, kui me suvel Otepääl sinimustvalge rahvuslipu 120. aastapäeva tähistasime, eestlastena Riias ESTO päevadel koos olime või siis septembrikuisel Läänemerel 60 aasta tagust lahkumist meenutasime. Usku ühisolemisse ning seeläbi võimalust luua paremat. Ja eelkõige usku valgusesse keset pilkast pimedust. Andku see Valgus meile jõudu ning aidaku märgata ligimest meie ühisel minekul.

Teie
EESTI KIRIK

Jaga