Armastus motiveerib jagama

Elu Lääne-Nigulas pole enam see, mis oli kümme aastat tagasi. Tõenäoliselt pole elu seal kümne aasta pärast selline, nagu on praegu. Aga kogudus elab oma elu siin ja praegu ning teeb kõik, et ka aastate pärast tuldaks Jumala nimel kokku.

Maal elamiseks peab olema tahtmist ja pealehakkamist. Üks kokkuhoidev kogukond Läänemaal on Lääne-Nigula kogudus. Eripalgelised inimesed moodustavad seal hea meeskonna.

Üksteist täiendades
Kui ma mõtlesin, mis nipiga inimesed Lääne-Nigulas kiriku juures püsivad, aitas mind teeotsale paarkümmend aastat koguduse majandusasju ajanud Tiina Võsu. Tema öeldud lause, et õpetaja Leevi Reinaru on alati noori usaldanud, jäi meelde. Õpetaja on tubli, ta usaldab inimesi ega kipu ise kõike tegema.
Koguduse töötegijatest on rõõmu, pühapäevakooli juhendab Külli Randmets, noortetööd teevad Joel ja Signe Reinaru, jutlustaja Kristo Hüdsi koos abikaasa Janega on nii noortejumalateenistuste kui ka peretööga seotud, misjonisekretärina töötab Marika Kerge, assistendina Tiina Võsu, diakooniatöö koordinaator on Leili Mutso, kirikumuusik Helle Reinaru, jumalateenistuse toimkonda juhib Ülle Ehanurm.
Kord kuus toimub ühine nõupidamine, kus arutatakse koguduse tööplaane ja jagatakse oma töövaldkonna tegemisi. See liidab kogudust.
Õpetaja Leevi Reinaru töötab pealinnas misjonikeskuse juhatajana, seepärast on tal koguduse jaoks vähem aega. Ent pole halba ilma heata. Tänu õpetaja mitmekülgsele suhtlusele on koguduses jutlustamas käinud hulga huvitavaid külalisi.

Töövarjuks
Ei tule ette, et mõni noor või üldse keegi oleks koguduseõpetajale töövarjuks olnud. Ent kui kellelgi niisugune mõte peaks tärkama, siis tuleks arvestada tõeliselt pika päevaga. Vähemalt neljapäeviti alustab õpetaja Leevi Reinaru hommikupalvusega ja päevale õpetajalt õnnistust saama koguneb 6–8 inimest. Arutatakse läbi ka möödunud pühapäeval kuuldud jutluse teema.
Aega pole raisata. Pastoraadi kõrval on noortekeskus ja vaese mehe kaubamaja. Mis kasutuses, see kulub. Selgub, et hoone ühe aknaga on midagi korrast ära ja õpetajal tuleb pärast jumalateenistust Oru hooldekodus linna sõita, osta vajalik haak ja leida mahti, et see paika panna.
Õnneks on kogudusel hooldekoduga head suhted ja nii pakutakse seal õpetaja Leevi Reinarule ja tema koguduse organistist abikaasale Helle Reinarule nagu ka kaasavõetud külalisele kosutavat lõunasööki. Pärastlõunal on hooldekodus veel palvus erivajadustega inimestele. Nii et autota kogudust teenida on võimatu: spidomeeter loeb kilomeetreid Lääne-Nigula, Linnamäe, Taebla ja Palivere, aga ka Haapsalu vahet sõites. Õhtul on veel ansambli proov.

Kirikuliste rõõmuks
13. sajandi II poolel rajatud kivikirik on põhjalikult ringi ehitatud ja saanud oma praeguse kuju 19. sajandil. Sellest ajast pärineb ka kiriku sisustus, sealhulgas altariseina kaunistavad Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaja“ ja „Ülestõusmise“ koopiad.
Möödunud aastal tähistati lõikustänupühal pidulikult Terkmanni ehitatud oreli 90. sünnipäeva. Orel on heas korras nii nagu kirikki, kus kuuleb sageli ilusat muusikat. Seda ka tänu koguduse ansamblile Doxa, mis on tegutsenud juba 30 aastat.
Juulis toimunud 20. sajandi alguse stiilis praostkonnapäeval riietuti ajakohaselt või kanti rahvariideid. Peeti ajastukohane jumalateenistus ja laulupäev, meenutati tänutundes neid, kelle töö viljast saame osa.
Paarkümmend aastat juhatuse esimehena ametis olnud Tiina Võsu ütleb, et koguduseliikmetel on palju põhjust rõõmustada: toimivate töövaldkondade, aga ka sõpruskoguduste üle. Tänu sõpradele on ehitatud kiriku ja pastoraadi küttesüsteem, suhtlemine sõprade vahel on tihe. „See on armastus, mis motiveerib meid edasi andma seda, mida oleme kogenud,» ütleb Tiina Võsu.
Et jumalasõna siinkandis ikka elujõuline püsiks, korraldavad jumalateenistusi ka noored ise. Selleks on moodustatud toimkond. Ja muidugi tahavad noored ka isekeskis lõbusalt aega veeta ja selleks on lisaks teistele kokkusaamistele kord kuus reedel noorteõhtu.
Koguduse liikmetel ideedest puudust ei ole. Viimased kolm aastat on soovijad saanud inglise keele õpetaja Ülle Ehanurme käe all keelt õppida. „Tänapäeva Eestis ilma inglise keeleta enam ei saa,“ ütleb Tiina Võsu.
Rita Puidet