Ava oma süda Jumalale

Oktoobrilõpu kirikupühade rohkusele andis Pärnus lisa neli päeva väldanud vaimulik festival meie usulise missiooni teadvustamisest ja rõõmusõnumi kuulutamisest.
Pärnu Eliisabeti kirikus oli üles seatud näitus esimesest missiost 1991. aasta augustis ja laste joonistustest. Misjonärist pastor Kalevi Lehtinen, kes oli eestlastele toeks 10 aastat tagasi missio korraldamisel, tutvustas ja jagas oma raamatut «Jumal armastab sind». Misjonikeskuse piiblibuss seisis linna rahvarohkeimal platsil Port Arturi juures ja noored soomlased, kes Eestis oma misjonipraktikat teevad, etendasid äratusteemalist pantomiimi.
Igale maitsele
Missio korraldamise pearaskust kogenud praost Andres Põder tõi päevadest kõneldes välja kaks olulist aspekti. Esiteks avalikkuse suur huvi ja tähelepanu, mis meedia ja mitmesuguste organisatsioonide kaudu teadvustas kiriku kohta ühiskonnas, ning missio-päevade oikumeenilisus. Kuigi korraldustöösse ei olnud kaasatud teisi konfessioone, olid nad siiski päevadel osalemas. Märkimisväärseks peab praost Põder ka katoliku kiriku vaimuliku kohaletulekut; seda polevat 10 aasta jooksul juhtunud.
Nelja päeva sisse mahtus vähemalt paarkümmend üritust igale eale, maitsele ja otstarbele. Keskpäevad olid konverentside päralt, õhtud Sõna kuulutamisele, muusikale, peajumalateenistusele ja erineva ülesehitusega jumalateenistustele, toimus ka soomekeelne teenistus.
Üks päev tõi kokku lapsed. Jumalateenistusega (teenisid Urmas Viilma ja Toomas Maarand) alanud päeval said tunnustuse kõik laste joonistusvõistlusel osalenud. Tegevus jätkus Sütevaka gümnaasiumis, kus päevakava olid kokku seadnud päeva juht Ave Ojaberg ja Pühapäevakooliühendus. Lia Kaljuste sõnul tuli kokku oodatust palju enam lapsi, kes said vaadata Valkovilla lasteteatri etendust, loosiratast keerutada ja neljas rühmatöös osaleda.
Asjalikud arutelud
Teemakonverentsidel kõneldi haridusest, sotsiaalpoliitikast ning meeste ja naiste rollist ühiskonnas.
Konverentsidel osales lisaks kirikuinimestele ka riigiametnikke ja pädevaid spetsialiste, mis muutis arutlused laiapõhjaliseks ja mõtteteravaks. Sotsiaalteemalise konverentsi peaesineja oli Avo Üprus, kes uuringute tulemusele toetudes andis edasi pildi ühiskonnast, mis on vägivaldne, ligimese suhtes hoolimatu ja õiglusetu. Ta tõi välja ka põhjused, miks ühiskond on selliseks muutunud.
Elevust tekitas arsti ja teoloogiharidusega Jüri Raudsepa esinemine meditsiinist, mis vajab misjonit. Kohalikke arste paelus ettekandja poolt välja toodud uudne, teaduslikult põhjendatud lähenemine igivanadele teadmistele. Jüri Raudsepp taunis geenivaramu projekti ja nimetas seda suurimaks tippäriks, millel pole vähimatki pistmist rahva tervisega.
Hariduskonverentsil otsiti peaesineja Maie Tuuliku eestvõttel vastust usulistele ja eetilistele väärtustele tänapäeva hariduses.
Missio viimasele päevale planeeritud meeste ja naiste konverentsi pidi esialgsete kavade kohaselt juhtima perekond Kelam, aga parteiasjad ei lubanud neid kahjuks sel korral Pärnusse tulla ja nii juhtisid neid vestlusi soomlased.
Jeesus südamesse
Evangelist Eliina Heinonen Rahva Piibliseltsist (Kansan Raamattuseura) kiitis soojust ja osadust, mida ta on võinud neil päevil kogeda. 24 aastat tagasi usule tulnud meditsiiniõde on tänaseks pühendunud kuulutustööle ja ta ütles, et tööd on Soomes rohkem, kui ta suudab vastu võtta. Evangeeliumi rõõmusõnumit käib ta kuulutamas kogudustes, tööpaikades, koolides, haiglates, laevareisidel. Pärnus oli ta kord 35 inimesega puhkamas ja pidas iga päev palvetunde. Naisi on ta kutsunud ka kohvikusse, kuhu nad tulevad kuulama jumalasõna meelsamini kui kirikusse.
Eliina Heinoneni ülesastumine ühel kuulutusõhtul Eliisabeti kirikus oli selge ja lihtne ja nagu küsimuski, mida ta ikka ja jälle esitab: kas sina oled juba Jeesuse oma südamesse vastu võtnud. Ja tema tööd ei lõpe niipea, sest Eliina teab, et «on veel nii palju inimesi, kes ei tunne Jeesust».
Kansan Raamattuseura oli üks Pärnu praostkonna abilisi missiopäevade korraldamisel. Toetus tuli ka Pärnu linnavalitsuselt, Misjonikeskuselt ja Pühapäevakooliühenduselt. Missiopäevad avas peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, külalisteks olid assessor Joel Luhamets ja Tartu Pauluse koguduse noored, Misjonikoor, ansambel Crux, Viljandi gospelkoor, pastor Ülo Niinemägi Oleviste kogudusest jpt.
Kohtuda inimestega
Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru on piiblibussiga Eesti teedel sõitnud 5 aastat, aastas teinud 10–15 mõnepäevast väljasõitu. Tema oli ka 1991. aastal esimese missio korraldamise juures Haapsalus ja Pärnus. Kümne aasta tagune missio, mida korraldati soomlaste abiga, tõi hulga inimesi kiriku kaastöölisteks. Nad kõik said ettevalmistava koolituse, kus koos oli 80 inimest. Leevi Reinaru meenutab missio leiuna nüüd igaviku radadele läinud Astra Jürvetsoni, kes tuli ajakirjanikuna ürituse ettevalmistusse, leidis oma koguduse ja jäi oma päevade lõpuni kiriku ustavaks kaastööliseks.
Esimene missio andis tõuke 1993. aastal korraldatud misjonikonverentsile, kust sai alguse ka Misjonikeskuse loomise mõte. Keskus on igal aastal korraldanud misjoniüritusi, sel aastal Jõhvis ja tuleval aastal Viljandis.
«Esimene missio andis meile kogemuse, kuidas väljaspool kirikut üritusi korraldada,» ütles Leevi Reiaru. «See oli ühiskonna vabanemise ilming, kirik otsis teid, kuidas tulla müüride vahelt välja. Missio on üks selline võimalus, eesmärk on inimestega kohtuda, kutsuda jumalteenistuse osadusse, töö ja tegevuse osadusse.»
Pärnu missio-üritused on lõppenud. Nüüd on aega viljad kokku koguda ja leida aega, et igaüks võiks endalt küsida, milline on minu missioon kristlasena Eestis.
Sirje Semm