Eesmärk on Pärnu Eliisabeti kirik korda teha

Pärnu Eliisabeti kiriku kordategemiseks on vaja enam kui miljon eurot. Kirikufondi tänavune jõulukampaania annab oma panuse. 

Et Pärnu Eliisabeti kirik vajab hädasti restaureerimist, veendus Pärnu linnarahvas juba 2016. aastal ja seda eriti ohtlikul moel. Nimelt hakkas just tol ajal kiriku karniisilt langema tänavale telliskive ja krohvitükke. „Oli selge, et nii edasi ei saa minna. Karniisid langesid tänavale. Suurem restaureerimine algas 2018. aastal. Tänaseks on kivikatus kahe kolmandiku ulatuses vahetatud ja oleme asunud torni konstruktsioonide kallale,“ rääkis möödunud nädalal Pärnu Eliisabeti kiriku leerisaali kutsutud poliitikutele, ettevõtjatele, ametnikele ja ajakirjanikele koguduses neljandat ametiaega juhatuse esimehe ametit pidav Andres Riivits. Ta andis ülevaate, mis on kiriku restaureerimise heaks tehtud ja milline on terviknägemus tulevikuks.

Põhiraskuseks raha

Vabatahtlikuna oma tööd tegev Andres Riivits jõuab kiriku remonditöödele silma peale heitma ja töid korraldama õpetaja Tõnu Taremaa sõnul pea iga päev ja on koos koguduse juhtorganitega võtnud selge suuna, et eesmärk on kogu kirik korda teha. Ta rõhutas, et Eliisabeti kirik on üks Pärnu linna sümbolitest Tallinna väravate, Punase torni, mudaravila hoone ja Katariina kiriku kõrval ning väärib panustamist.

Kokkutulnud said ülevaate, milliseid remonditöid on Eliisabeti kirikus tehtud alates 1937. aastast. Muret tekitanud katus vahetati näiteks 1991. aastal. Tol ajal olid ajastust tulenevalt raskusteks liig vähene rahastus, järkjärguline ja tihti ebakvaliteetne töö ning juhuslike materjalide kasutamine. „Nüüd on põhipuuduseks raha, kõik muu on olemas. On tööjõud, kvaliteetsed materjalid, koostöö muinsuskaitseametiga ja järelevalve. Keeruliseks teeb planeerimise see, et pole täit ülevaadet kahjustuste ulatusest ja nii on raske prognoosida tööde mahtu,“ kõneles Riivits.

Nelja aastaga on riik muinsuskaitseameti kaudu toetanud Eliisabeti kiriku katuse remonti üle poole miljoni euroga ja hetkel on jõutud restaureerimistööde viiendasse etappi. Lisaks on iga aasta oma panuse (35 000 eurot) andnud Pärnu linn ja erakondlikest riigieelarvest pärinevatest nn katuserahadest on aidanud EKRE, Keskerakond ja Isamaa. Erakondadest on EKRE kõige suurema panuse andnud.

„Üksinda nokitsedes ei saavuta midagi. On jäänud kolmandik katusest, tornitööd, avatäited, ka sisemised tööd. Pika jutu kokkuvõte on see, et oleme võtnud endale sihiks kogu kirik korda teha. Tänavu jaanuaris saime nende tööde hinnapakkumiseks üle 1,4 miljoni euro,“ märkis juhatuse esimees, tänades Pärnu linna, muinsuskaitseameti ja erakondade esindajaid, kes on siiani toetanud restaureerimist ja loodetavasti jätkavad seda.

Kirikufondi jõulukampaania

Koguduse pingutusi oma kiriku kordategemiseks on tähele pannud ka EELK Kirikufond, mille juhataja Janek Mäggi ja tegevjuht Katri Gailit olid kohale tulnud, et tutvustada oma plaane. Lisaks ilmselgele hädavajadusele otsustas Kirikufond oma jõulukampaania teha Eliisabeti kiriku heaks, kuna tänavu toimub ETVs ülekantav jõulujumalateenistus just Pärnu Eliisabeti kirikust.

Eelmisel aastal toimus jõulukampaania Tallinna toomkoguduse heaks ja koguti 80 000 eurot. „Inimesed ei ole harjunud annetama. Kui sa tahad raha saada, siis tuleb seda küsida. Ettevõtjad küsivad tihti vastu, et palju sa, Janek, ise annad, ma annan sama palju. Olen lubanud, et panustan sel aastal 2023 eurot isiklikult. Kutsume inimesi üles annetama vastavalt võimalustele ja ettevõtjaid aastanumbrile vastava summaga. Sel aastal 1,4 miljonit ei kogu, aga loodame, et saame oma osa anda katuse valmimisest puudu olevasse 170 000 eurosse. Väga loodan, et Pärnu inimesed on valmis annetama,“ ütles Kirikufondi juhataja.

Janek Mäggi, kes on ka Eesti vähiravifondi asutaja, ei varjanud enda ja Kirikufondi ambitsiooni teha 50 aastaga korda kõik Eesti luterlikud pühakojad: „Minu väike plaan on järgneva 50 aasta jooksul korda teha kõik Eesti lagunevad kirikud Eesti inimeste abil. Sageli tundub, et summad on suured. Tegelikult 1,4 miljonit – ma absoluutselt ei saa aru, kuidas sellist raha linn ei suuda leida. Ütleks, et see on linnale häbiplekk. Kõikide nende ajalooliste hoonete alles hoidmine, toimimas hoidmine – see on imeline aukohustus,“ sõnas Mäggi optimistliku enesekindlusega ja juhtis tähelepanu ka põlvkondadeülesele sidemele: „Kirikus me matame, laulatame ja teeme kontserte. Lisaks on kõigis neis pühakodades nende inimeste, kes siin kunagi on käinud ja palvetanud, palved alles. Nad pole kuhugi kadunud. See side toimib.“

Lummavad vaated tornist

Erakonda Isamaa esindanud Ago Kalmer küsis mitmel korral, kas torni restaureerimise projekt annab võimaluse, et kirikutorn võiks olla avatud linnarahvale: „Vaated on lummavad. Seda kinni hoida on minu meelest patt,“ ütles ta. Koguduse poolt vastati, et torni avamist linnarahvale ja turistidele (suvel külastab kirikut umbes 24 000 turisti) on kaalutud, ent päästeametiga on läbirääkimised pidamata. Samuti oleks võimalik pikihoone pealsesse katusealusesse rajada näituseruum.

Praegune teekond tornirõdule pole aga turvaline ja selles said soovijad omal vastutusel ka pärast koosolekut veenduda. Kuni kirikukelladeni võis see, kes kõrgust ei karda, suurte raskusteta jõuda. Sealt edasi tuli aga silmitsi seista valgustuse puudumise ja ajahambast puretud redeliga, mis tornirõdule jõudjate ridu tublisti kahandas.

Kes aga vaatamata ilmsetele ohtudele riski võttis ja viimased takistused ületas, võis tõesti osa saada äraütlemata lummavast vaatest: esimeste sügisvärvidega pargid, ajalooline vanalinn ja mis kõige võluvam – Pärnu laht, päikeses sädelev meri, justkui peopesal. Pärnus sündinuna seda linna tundes võin kinnitada, et sellist vaadet ei ole võimalik praegusel hetkel mitte kuskilt mujalt leida. Kui, siis ehk vaid lennukiga madalalt lennates. Selle miljonivaate avanemise võimalus väärib kindlasti miljonit, mida lähiaastatel otsitakse ja loodetakse leida, et väärikas pühakoda võiks oma mitmekesistes funktsioonides koguduse ja kogukonna teenistuses olla.

Kätlin Liimets

Pärnu Eliisabeti kogudus ja kiriku remont

Õpetaja Tõnu Taremaa, juhatuse esimees Andres Riivits.

Kirik pühitseti 1750. aastal.

Kogudusel liikmeid 5900, annetajaliikmeid 800, keskmine annetus 2021. aastal 40 eurot.

Suuremad katuseremondid 100 aasta jooksul: 1937, 1941, 1952 (kirikutorn), 1961, 1991, alates 2018.

Kogudus on panustanud restaureerimisprojektide valmimisse.

Toetanud on Pärnu linn, erakonnad EKRE (kõige suurem panus), Keskerakond ja Isamaa.

Muinsuskaitseameti kaudu on alates 2018. aastast laekunud katuse remondiks 510 848 eurot.

1/3 katuse remondist seisab ees, vaja on 170 000 eurot.

Kogu kiriku restaureerimine 1459 992 eurot (hinnapakkumine jaanuar 2022).

EELK Kirikufond teeb jõulukampaania Pärnu Eliisabeti kiriku heaks.

ETVs ülekantav jõulujumalateenistus toimub tänavu Pärnu Eliisabeti kirikus.