Elava muusikatööga praostkond

Järva praostkonna sinod toimus Koerus 3. mail. Praostina jätkab Katrin-Helena Melder, abipraostiks valiti Paide koguduse õpetaja Andres Tšumakov.

„Me viriseme vähem oma toimetuleku üle, kui seda tegime enne pandeemiat. Toimetulek pole paremaks läinud – elame ju majandussurutises –, meie suhtumine on muutunud. Piinlik on viriseda, kui näeme, mis toimub igapäevaselt Ukrainas,“ ütles sinodikoosolekul juba toimunud tänavustele sinoditele tagasi vaadates peapiiskop Urmas Viilma. See üldistus kehtis ka Järva praostkonna sinodipäeva kohta, mis algas jumalateenistusega Koeru kirikus ja jätkus koosolekuga Koeru kultuurimajas.

Vahetus abipraost

Sissejuhatavalt tervitasid 30-t sinodisaadikut Järva valla vallavanem Toomas Tammik, Koeru koguduse juhatuse esimees Eltsa Lõoke ja muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Madis Mikkor.Lisaks tavapärastele 2022. aasta majandusaruande läbivaatamisele ja uue eelarve vastuvõtmisele tekitas kõige enam elevust praosti ja abipraosti valimine.

Peapiiskop esitas ametis oleva praosti Katrin-Helena Melderi uuesti kandidaadiks. „Tunnen, et praosti ametiaeg on läinud väga kiiresti. Meeskonnatöö, mis meil on, inspireerib mind edasi töötama,“ nõustus senine praost Katrin-Helena ja sai volitused 28 poolthäälega. Tõnu Linnasmäe andis 31 aastat väldanud abipraosti ameti pidamise üle nooremale ametivennale Andres Tšumakovile, kes sai ka sinodi toetuse. Praost Melder tänas abipraost Linnasmäed ja peapiiskop andis sooja käepigistusega üle EELK tänukirja ustava teenimise eest.

Püha müristus ja hingamispäeva õnnistus

Praost Melder vaatas praostkonna 2022. aasta tegevusele tagasi fotomaterjali abil, keskendudes olulistele hetkedele. Mitmeid kordi nimetas ta, kui oluline on, et kaks hoolduskogudust on saanud oma õpetaja: Paide kogudus õpetaja Andres Tšumakovi ja Järva-Madise kogudus õpetaja Jane Vainu. See on elavdanud nii koguduse sisulist tegevust kui ka suurendanud laekunud annetuste hulka.

Praostkondlikest töövaldkondadest paistis kõige enam silma muusikatöö, mis stabiilsena elas ka koroonaaja üle. „Muusikatöö sai uue hingamise ja hoo. Taaselustasime vaimulike laulupäevade traditsiooni,“ jagas Melder ja tõstis esile ka uut praostkonna organistide ja pastorite ansamblit Püha Müristus Omal Viisil, mida juhatab Tapa koguduse organist Evely Traublum-Rambi ja mis märtsi alguses külastas praostkonna sõpruspraostkonda Hofgeismar-Wolfhagenit Saksamaal.

Murevaldkonnaks piirkonnas on diakoonia- ning laste- ja noortetöö. Pühapäevakool töötab vaid Järva-Jaani koguduses. Küll rõõmustati, et mullu sai Andres Murumägi EELK aasta juhatuseesimehe tiitli. Vahastu kogudusele pühendunud mees kutsus ka 28. mail toimuvatele Vahastu kiriku 140. aastapäeva pidustustele. Toreda ettevõtmisena kõlas praostkonna teesegu tellimine, mis koosneb 12 ürdist, märkides 12 praostkonna kogudust.

Talituste arv oli erakordselt väike. Kõik arvud aga, mis on seotud jumalateenistusliku eluga, on kasvanud. Samuti kehtib see korjandusest saadud tulu ja kontsertide arvu kohta kirikutes. Praost tõi ka huvitava pereloolise fakti esile: 2022. aastal Järva-Peetri kirikut külastanud presidendi Alar Karise vanaisa on sepistanud selle kirikuaia sepisvärava.

Oma ettekande lõpetuseks pani praost sinodilistele südamele, kui oluline on ajal, mil pühapäeva pühadus järjest taandub, oma peredes kujundada hingamispäeva pidamise harjumust: „Leidkem pühapäeva õnnistus üles! See pole ainult vaimulike ülesanne. Pikemas perspektiivis ei jaksa vaimulikki pühendunult oma tööd teha, kui koguduse liikmed teda jumalateenistuslikus elus ei toeta, ei palveta koos.“

Juustust, vahuveinist ja abielust

Peapiiskop tänas kogudusi solidaarsuse eest Ukraina heaks tehtavas. Ta tõstis ka esile, et mullu toimus meie kogudustes pea 800 veebijumalateenistust. See on aidanud ehitada silda nendega, kes pühapäeval kirikusse ei saa. Muutus on toimunud annetuskultuuris: „Annetamine on muutunud loomulikuks asjaks. Ei pea häbenema kotikorjanduste läbiviimist kogudustes. EELK kogudused on kogunud aruannete alusel 4,5 miljonit annetusi. Mitte ükski mittetulundusühing, v.a annetused Ukraina heaks, ei kogu nii palju annetusi Eestis.“

Mitmel sinodil on peapiiskop rõhutanud, et noored tahavad, et nad oleksid kaasatud: „Ei saa olla sõnum, et käid leeris ära ja järgneva 50 aasta tegevus on kirikupingis istuda ja kuulata.“ Noori saab kutsuda näiteks keskkonnateadlikkuse projektidesse, mida peapiiskop Viilma samuti kutsus üles arendama: „Meie ülesanne on hoida ja harida! Seda ka lahus rohepöörde üleskutsetest. Maal pole vaja luua putukahotelle nagu Tartus või Tallinnas, need on juba olemas. Võiks äkki mõelda, kas peame igal pool muru niitma, saame teha elurikkuse kaitsekohad või kogukonnaaedu, toidujagamiskappe kirikute juurde.“

Küsimuste voorus ülemkarjasele puudutati murelikul toonil sooneutraalse abielu küsimust. Peapiiskop Viilma märkis, et teda häirib enim, et ühiskonnas puudub abielu mõiste muutmise küsimuses poliitiline debatt ja et muutustega kiirustatakse. Ta mainis, et oma jutupunktides on ta valdkonna pealkirjastanud „Juustust, vahuveinist ja abielust“. Miks? „Euroopa Liidus vaieldakse, kas iga piimatoode on juust või on tegu juustulaadse tootega. Samuti küsitakse, kas iga vahuveini võib nimetada šampuseks. Terminid on olulised. Mõistete üle peetakse lausa kohtuvaidlusi. Nüüd on meil abielu mõiste luubi all. Tundub, et selle mõiste sisu muutmine Eesti seadustes ei vääri niigi palju tähelepanu kui vahuvein või juust mujal Euroopas.“

Kätlin Liimets

Järva praostkond 2022

Praost Katrin-Helena Melder, abipraost Tõnu Linnasmäe

Uueks abipraostiks valiti Andres Tšumakov

Liikmeid 4011 (võrreldes 2021. aastaga +158)

Annetajaliikmeid 878 (–24)

Ristiti 18 (–15)

Leeritati 10 (–12)

Laulatati 2 paari (–2)

Maeti 107 (–19)

Kirikukontserte 77 (+19)

Teenistusi kokku 763 (+142)