Elavdada sidet koguduse liikmetega

Pärnu praostkonna sinod toimus sedakorda 21. aprillil Vändras. Päev algas traditsiooniliselt jumalateenistusega, kus teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Enn Auksmann, õpetajad Kristiina Jõgi, Tiina Janno, Marek Roots ning diakon Tõnu Taremaa.

Jumalateenistuse alul pühitseti Vändra kiriku uus altaripiibel. Sinodijutluses keskendus peapiiskop Kristuse ülestõusmise tähendusele kiriku missioonis: tollest murrangulisest päevast alates on iga kristlase ülesandeks inimeste püüdmine jumalariiki. Ühtlasi kutsus Andres Põder kõiki kirikulisi palvetama uute koguduse töötegijate leidmise pärast, sel korral eriti Vändrale mõeldes, kus puudub kohapealne hingekarjane.

Jumalateenistus lõppenud, suunduti Vändra koguduse pastoraati, kus kostitati külalisi sooja supiga. Seejärel asuti päevakorra juurde.

Praost Enn Auksmann, andes ülevaadet praostkonna elust, jäi pikemalt peatuma nn hingekirjaliste probleemil. Formaalselt koguduse nimekirja kuuluvate inimeste hulk ületab mäekõrguselt nende arvu, keda tegelikus kirikuelus kohtab.

Praosti arvates on see märk sellest, et koguduste side oma liikmetega on nõrk. Selle sideme loomine ja elavdamine peaks olema iga vaimuliku ja kirikulise peamisi ülesandeid. Veel rõhutas Enn Auksmann vajadust suurendada kiriku avatust nädalasiseste palvuste ja jumalateenistuste kaudu. Murelikuks tegi teda piiblitundide vähesus praostkonna kogudustes.

Koguduste esindajad andsid hinnangu oma töödele-tegemistele. Audrus seisab ees kiriku ja kirikukihelkonna 370. aastapäev, mida tähistatakse vallapäevade raames 6. augustil.

Häädemeestel lõpetati eelmisel sügisel pastoraadi teise korruse ehitus, millega päädis hoone aastaid kestnud kapitaalremont. Kogudusel on lisaks muudele ruumidele nüüd pakkuda ka tänapäevastele ootustele vastav õpetajakorter.

Pärnu kogudusse asus sügisest teenima diakon Toomas Nigola. Kirikuliste head tagasisidet tõi kaasa Eliisabeti koguduse vaimulike otsus pidada pühapäeviti n-ö sarijutlusi kindlal teemal.

See täidab ühtlasi usuõpetuslikke eesmärke neile, kel leerist möödas palju aastaid ning kunagi õpitu ununenud. Süvendatud teadmisi kristlusest jagati ka jumalateenistuse abiliste (ministrantide) koolitusel.

Pärnu-Jaagupi diakon Tõnu Taremaa käsitles möödunud aastat eelkõige kui kohanemisaega uues koguduses. Probleemina nimetas ta kirikust kaugel elavate kristlaste raskust kirikusse pääsemisel. Hädavajalik oleks korraldada regulaarne transport.    

Saardes peavad koguduseliikmeid kirikus igapäevaseid palvusi. Koguduse tegevust juhtiv teoloogiaüliõpilane Arved Ollino rõhutas, et nooremad kirikuskäijad peaksid jumalateenistustele oma lapsed kaasa kutsuma. Selline eeskuju julgustaks siis ehk teisigi kirikulisi nõnda tegema.

Praegu veel väga väikest Sindi kogudust peab praost perspektiivikaks, kuna see asub mitmetuhandelise elanikuga linnas. Et kogudus saaks kasvada, tuleb leida pühendunud vaimulik ning ilmselt mõelda ruumikama kirikuhoone rajamisele.

Kirikuhoone taastamise mõtet kantakse jätkuvalt Tahkuranna koguduses. Aruandeaastal tehti eeltöid kirikumüüride konserveerimiseks. Pärast mõneajalist katkestust alustas taas tegevust pühapäevakool, mille üks õpetajatest õppis äsja lastetöö kursusel Usuteaduse Instituudis.

Tori koguduse puhul nimetati, et kuigi puudub kohapealne õpetaja, kogunevad kirikulised ka neil pühapäevadel, mil tavapärast jumalateenistust ei peeta. Üheskoos lauldakse, loetakse piiblit ja palvetatakse. See kõik tunnistab Tori koguduse seesmist, vaimulikku jõudu. Torilased ootavad väga oma hingekarjast.

Treimani koguduse eredaimaks sündmuseks aruandeaastal oli uute armulauariistade pühitsemine. Murelikuks teeb kogudust ümbritseva kogukonna ükskõiksus oma kodukiriku suhtes. Noored lahkuvad mujale, talitusi toimub minimaalselt.

Tõstamaal tõhustati kiriku suhteid vallaga. Üheskoos Audru kogudusega osteti õpetaja Tiina Jannole auto, muretseti ka korter, kus korraldada koguduse elu ja vajadusel pidada jumalateenistusi.

Kõige enam avalikku tähelepanu saanud Vigala kogudusest kurdeti töötegijate nappuse üle. Siiski on käima läinud pastoraadi remont, uuendatud ruume soovitakse lisatulu saamiseks välja üürida. Õpetaja Kristiina Jõgi peab kirikus igahommikusi palvusi. Peapiiskop kutsus Vigalale mõeldes kõiki üles eestpalveks, et sealse koguduse ja Muinsuskaitseameti vahel tekkinud probleemid laheneksid mõistlikult.

Vändra kogudust teenis kuni viimase ajani õpetaja Kalju Kukk, kel aga pole enam võimalik tegevust jätkata. Praost näeb võimalust seada Vändra ja Tori kogudusi teenima üks vaimulik – see annaks paremad väljavaated rahuldava töötasu leidmiseks.

Andres Põder tõdes kokkuvõtvas mõtiskluses, et kirik osaleb neis paratamatutes protsessides, mis ühiskonnas aset leiavad. Juba ammu ei kehti meil kiriku suhtes enamuse sundi, mis tõi kunagi otsekui iseenesest rahva kogudustesse.

Kirik on muutunud omamoodi subkultuuriks. Seetõttu loeb enam iga kristlase isiklik otsus ja tunnistus. Ristimisele ja leeri ei tulda tänapäeval niivõrd kombe, kui pigem usu tõttu. Kiriku ülesanne on seda usku kasvatada.

Sinodi lõpul otsustati Jüri Kase eestvõtmisel pöörduda vabariigi kaitsekomisjoni poole, et seista vastu Pärnu garnisoni likvideerimisele ja palgaarmee loomise mõttele. Kuigi pöördumise ettepanek tekitas sinodilistes teatavat kõhklust, jäi enamik arvamusele, et kirik võib ja peab sobival hetkel oma seisukohti avaldama. Kas sinodil sõnastatud seisukohast on tegelikku kasu, näitab aeg.

Marek Rootsi asemel valis sinod abipraosti kohusetäitjaks Tiina Janno.

Marek Roots,
Häädemeeste koguduse õpetaja