Festival avati oratooriumi esiettekandega

Rapla XIII kirikumuusika festivali avakontserti, Enn Võrgu oratooriumi
«Valvake!» (Vigilate!) esiettekannet helilooja 100. sünniaastapäeval
tuli kuulama kirikutäis rahvast.Rapla XIII kirikumuusika festivali avakontserti, Enn Võrgu oratooriumi
«Valvake!» (Vigilate!) esiettekannet helilooja 100. sünniaastapäeval
tuli kuulama kirikutäis rahvast.
Nende hulgas oli helilooja austajaid, muusikuid, kirikutegelasi,
suursaadikuid, külalisi üle Eesti, eelkõige olid kuulamas
Raplamaa  elanikud. Kontserti juhatas Tõnu Kaljuste.
Neljaosaline suurteos jaotus 44 pealkirjastatud osaks. Esitasid 2004.
aastal asutatud ja end juba näidata jõudnud Nargen (Naissaare
ajalooline nimi) Opera  oratooriumikoor (kontsertmeister Veronika Portsmuth), rahvusvahelise tuntusega 1993. aastal tegutsema hakanud Tallinna Kammerorkester (kontsertmeister Harry Traksmann) ning sopran Kädy Plaasi, alt Helen Lokuta, tenor Mati Turi ja bariton Rainer Vilu.
Lootus ei kustu
Muusikateose sisu avaneb järk-järgult: esimeses osas hävingukuulutus
Jeruusalemmale, siis suur viletsus ja kaos, kus taevas ja maa hävivad;
kolmandas osas rõhutatakse oratooriumi peamist mõtet: valvake!
Neljandas osas kordub esimeses osas toodud ennustus, et kõigest ei jää
kivi kivi peale, kõik langeb põrmuks. Lõpus kõlab lootus – me ootame
uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus.
Kuulajad võtsid teose vastu soojalt tänades ja kiitust avaldades.
Rapla peab Enn Võrku omaks – teenis  ta ju siin aastail 1944–1950
ja 1955–1962 kogudust. Selle aasta kevadtalvel avatud tahvlil kiriku
lõunaseinal on tema mälestus raiutud kivisse.
Vanemad kooriliikmed mäletavad, et Võrguga oli koguduse muusikaelus
viljakas aeg, õpiti ära suuri teoseid. 1952–1955 maapaos nootidesse
pandud sellesama oratooriumi «Valvake!» 1. osa  jõudis kuulajate
ette 1956. aastal helilooja enda juhatusel just  Rapla kirikus.
70ndate alguses sündis veel kord sama Tallinna ja Rapla kooride
osavõtul ning raadiokoori solistidega Rapla koguduse tolleaegse
koorijuhi Tooni Leedjärv-Heliste dirigeerimisel. Tol ajal arvati, et
Võrgu suurteost ei kanta tervenisti ette kunagi.
Rapla kirikupühaku Maarja-Magdaleena nimepäeval avatud festivalil ometi see sündis.
Teksti südamlik kõla
Ka oratooriumi sõnalise osa on Võrk ise kirjutanud. Tõnu Kaljuste on
meenutanud, kuidas partituuri avades haaras teda teksti loomulik,
siiras ja südamlik kõla. «Selles elab kogu eesti alfabeet, mitte ainult
vokaalid,» ütles ta helilooja mälestuskivi avamisel Rapla pastoraadis.
Teist nii ulatuslikku eestikeelset oratooriumi ei ole. Võib-olla ehk
harjumatu esialgu, kuid emakeeles jõuab mõte kindlasti kõige täpsemini
kohale. Tänases kõikuvas maailmas ootab kuulaja ehk rajuseid ja
kriipivaid helisid, Võrk ütleb oma hoiatuse eufoonilises muusikas.
Teost peaks vaatama ajalooliselt.
Esiettekande ajaloolisust märkis ka Eesti Kirikute Nõukogu president
piiskop Einar Soone festivali avades. Tõnu Kaljuste arvates peaks
oratoorium olema kirikumuusika festivali kavas ikka ja jälle, uusi
muusikuid tuleks juurde kutsuda ja sellega muusikateost arendada.
Bachiga ilus lõpetus
Heliloojale, organistile ja koorijuhile, peaaegu hümniks kujunenud
«Eesti lipu» autorile  Enn Võrgule pühendatud kirikumuusika XIII
festival lõppes suure muusikaürituse nimikohas Rapla Maarja-Magdaleena
kirikus 17. sajandist pärinevate helitöödega.
Rohkem kui kahe nädala jooksul oli Raplamaa ja Järvamaa kirikutes ja
mõisates pakutud rahvale kuulata head muusikat heatasemelises esituses.
Lõppkontserdi eel tunnustas festivali patroon peapiiskop Andres Põder
Rapla kirikumuusika festivalide kõrgeks kasvanud mainet teiste Eesti
festivalide hulgas ja tänas korraldajaid, tänu kellele paljud muusika
vägevast sõnumist osa said.
Festivali kammerorkestri (kontsertmeister Terje Raidmets), Rapla segakoori Cantus (Vahur Soonberg), solistide Liina Saari, Maria Staaki ja Uku Jolleri esituses
kõlasid Dietrich Buxdehude «Alleluja», kantaadid «Jesu, meine Freude»
(Jeesus, minu rõõm) ja «Ihr lieben Christen freut euch nun»
(Kristlased,  nüüd rõõmustage) ning Johann Sebastian Bachi kantaat
«Ein feste Burg ist unser Gott» (Üks kindel linn ja varjupaik).
Dirigeeris Raivo Tarum.
«Üks kindel linn ja varjupaik – kas võib  nendest sõnadest veel
ilusamini  lõpetada üht festivali,  mis nii palju meeldivaid
hetki meie südameisse ja hinge jättis,» ütles Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk kirikulisi koduteele saates.