Johannesepäevast alates on Tiit Salumäe piiskop emeeritus (lisatud videotervitus)

Tänavune johannesepäev oli Haapsalus 27. detsembril tavalisest erilisem – piiskoplikus toomkirikus toimunud pidulikul kontsertpalvusel saadeti siinset Püha Johannese kogudust 48 aastat teeninud piiskop Tiit Salumäe emerituuri.

Jõulu kolmandale pühale kohaselt oli toomkirik jätkuvalt pühadedekoratsioonis. Altariruumi ehtisid piiskopi suvekodu aias kasvanud kuusepuu ning Pühalt Maalt toodud jõulusõim. Kella viieks pealelõunal, mil teenistus algas, oli kirik rahvast tulvil. Lisaks Haapsalu omadele inimestele oli tulijaid ka kaugemalt. Tuldi, et avaldada austust Tiit Salumäele, kes oma vaimuliku tegevusega on kiriku(d) Haapsalus linna keskmesse tõstnud ning Haapsalust taas piiskopilinna teinud. Kes on koguduse kogukonnaga liitnud nõnda, et neid üksteisest lahus käsitleda enam ei saa.

Protsessioon sisenes

Kirikulised tõusid ja protsessioon sisenes Kose Kiriku Pasunakoori (dirigent Kahro Kivilo) majesteetliku muusika saatel. Esimesena Tiit Salumäe mantlipärija, koguduse poolt uueks õpetajaks valitud Mart Salumäe krutsifiksiga. Siis Tiit Salumäe tütred Maria Strauss ja Lydia Kalda küünaldega. Edasi palvust juhtiv vikaarõpetaja Kristel Engman ja piiskop electus Anti Toplaan ning viimasena peapiiskop Urmas Viilma koos piiskop Tiit Salumäega.

Koguduselaulu toetas eeslauljana Tiit Salumäe tütar Lea Salumäe. Kuna oreli asemel saatis koguduselaulu puhkpillimuusika, siis sai Lia Salumäe tavapärasest organistiametist puhkust ja istus teenistusel oma abikaasa kõrval kirikupingis.

„Austatud piiskop ja armastatud koguduse õpetaja, hea Tiit! Kõnelen ühtaegu Püha Johannese teenetemärgi kavalerina, sinu õpilase ja, nagu sa armastad öelda – kaasvõitlejana – ning Haapsalu koguduse liikmena,“ alustas kõnet vikaarõpetaja Kristel Engman emerituuri siirduva piiskopi poole pöördudes.

Kiriku ehitaja mitmes mõttes

Meenutades Tiit Salumäe teeneid Haapsalu koguduse ülesehitajana ning linna kahe kiriku, Jaani ja toomkiriku kordategijana, nimetas ta Tiit Salumäed Jumala majapidajaks: „Oled olnud kiriku ehitaja väga mitmes erinevas mõttes. Lisaks kirikuhoonete ehitamise ja korrasoleku rõhutamisele oled ka öelnud, et kiriku ehitamine tähendab koguduse ehitamist. Sedagi õnnistust oleme Haapsalus näinud ja kogenud.“

Õp Engman märkis, et Tiit Salumäe ehitajatöö ei ole piirdunud koguduseõpetaja, abipraosti, praosti ja hiljem piiskopi rolliga üksnes kohalikul tasandil, vaid piiskop  on oluliselt panustanud paljudesse kiriku erinevatesse valdkondadesse. „Kirik ei suhtle ju mitte üksnes hoonete kaudu, vaid oma sõnumi ja tegevuse läbi. See tähendab nähtavust ja kohalolu kogukonnas ja ühiskonnas, mis on sinu tegevust iseloomustanud.“

Oikumeenia ja rahvusvahelised suhted

Engman toonitas, et Salumäel on märkimisväärsed teened oikumeeniliselt ja rahvusvaheliselt: „Lisaks koguduse laialdasele suhete võrgustikule on sul olnud oluline roll EELK rahvusvaheliste suhete edendajana ning ka Haapsalu ja Läänemaa rahvusvaheliste kontaktide ja sõprussuhete sõlmimisel ajal, mil pool sajandit raudse eesriide taga elanud inimesed jälle Euroopa poole vaadata said.“

Kõneleja meenutas, et kui Tiit Salumäe valiti 1989. aastal Lääne maakonna volikokku, asus ta juhatama rahvusvaheliste suhete komisjoni ning selle tulemusel sai Haapsalu oma sõpruslinnad ja sellega külgnevalt Haapsalu kogudus oma sõpruskogudused. „Nii on koguduse ja linna välissuhtlus toimunud paralleelselt. Viimase kolmekümne aasta jooksul oled sa loonud, hoidnud ja arendanud kontakte kogudustega Soomes, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Lätis, Pühal Maal ja mujal,“ märkis vikaarõpetaja oma kõnes.

22. Johannese risti kavaler

„Oled olnud tunnistajaks väga erinevatele aegadele, kandes oma arvukates rollides Jumala majapidaja ja ehitusmeistri väsimatut ametit Suurima Arhitekti vaimust juhituna ning andes tunnistust sellest, millest kõneleb tunnuslause sinu piiskopivapil: „Jumal on armastus“. Aitäh, et oled seda armastust oma koguduse ja meie kõigiga jaganud,“ lõpetas Kristel Engman sõnavõtu ja ütles Tiit Salumäele tere tulemast Johannese teenetemärgi kavaleride kogukonda.

Sügavama lugupidamise märgiks ja tänuks pikaajalise ustava teenimise eest anti Tiit Salumäele koguduse kõrgeim tunnustus – Johannese teenetemärk. Seda oma õpetajale üle andes selgitas koguduse juhatuse esimees Madis Kütt, et autasu on loodud Tiit Salumäe ettepanekul ning esimesed püha Johannese sümboli kotka kujutisega teenetemärgid andis kogudus välja 2003. aastal. Tiit Salumäe on 22. Johannese risti kavaler.

Piiskopisaua loovutamine

Johannesepäeva kulminatsiooniks Haapsalu toomkirikus kujunes hetk, mil piiskop Tiit Salumäe andis oma püha Johannese sümboliga karjasesaua tagasi peapiiskopile. Märgina, et tema töö piiskopina saab läbi ja ta siirdub emerituuri.

Tänades piiskopisaua ja piiskopina teenitud aja eest selgitas peapiiskop kirikulistele, et Tiit Salumäe lõpetab EELK teenimise tegevvaimulikuna. „On aeg vaadata tagasi ja aeg vaadata edasi; on aeg rõõmustada ja aeg kurvastada. On aeg tänada ja kiita Kõigeväelist Jumalat selle eest, mida piiskop Salumäe on andnud meie ja kogu kiriku ellu,” rääkis kirikupea.

Oma tänukõne aluseks valis peapiiskop Koguja raamatu mõtte, et igaks asjaks on antud aeg. Ta sõnas: „Iga asja jaoks on oma aeg: aeg tulla ja aeg minna. Siiski puhub Jumala Vaim seal, kus tema tahab. Ja nemad, keda Vaim juhib, peavad Talle järgnema. Jumal on õnnistanud meie kirikut Tiit Salumäe kaheksa piiskopiaastaga. Ta on olnud meie piiskop, meie juhataja, meie kaastööline Kristuses, meie nõuandja, õpetaja, ülevaataja, innustaja ja sõber. Rõõmu ja nukrusega samaaegselt pühitseme täna tema ametiaja lõppu siin Haapsalu toomkirikus.”

Tänades Jumalat aja eest

Piiskop Tiit Salumäe pöördus koguduse poole sõnadega: „Vennad ja õed, kutsusite mind teenima Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi ametisse. Jumal on juhtinud mind nüüd mu elu- ja teenimise teel järgmisele teelõigule. Ma tänan Jumalat aja eest, mida oleme Tema teenimisel jaganud. Ma olen tundnud teie armastust ja kannatlikkust. Teie olete teeninud mind samamoodi, nagu mina olen teeninud teid. Teie olete olnud minu õpetajad samamoodi, nagu mina olen olnud teie õpetaja. Teie olete mulle andeks andnud, nagu mina olen andestanud teile. Me oleme käsikäes kõndinud Kristuse valguses ja kasvanud kokku evangeeliumi sõnas. Püha Vaim on põiminud meie eluteed kokku ja ma ei unusta teid.”

Pärast kontsertpalvust said tänuks sõna Haapsalu linnavalitsuse esindus; Tiit Salumäe kolleegid kirikuvalitsusest eesotsas peapiiskop Urmas Viilmaga; Lääne praostkonna nimel astusid kõnepulti praost Kaido Saak ja abipraost Küllike Valk; Eesti Piibliseltsist, mille esimees Tiit Salumäe aastakümneid oli, olid tervitajaiks esimees Randar Tasmuth ja peasekretär Jaan Bärenson.

Õnnitlejatest kujunes kiriku pikikäigus järjekord, mis kuidagi ei tahtnud lõppeda. Kõik soovisid oma tänu ja lugupidamist väljendada. Teiste hulgas andis tänu edasi ajalehe Eesti Kirik esindaja. Tiit Salumäe otsesel osalusel taastati kirikuleht 33 aastat tagasi ning Tiit Salumäe on täna SA Ajaleht Eesti Kirik juhatuse esimees.

Liina Raudvassar