Jumala kingitud väega

«Liigun valitud teel samm-sammult,» ütleb Kambja koguduse vaimuliku ametisse seatud Andrus Mõttus.
8. juulil sai meie peakirikus peapiiskopilt pühitsuse Andrus Mõttus. Kambja kogudus on diakoni lahkelt vastu võtnud. Ees seisab veel õppeaasta Tartu teoloogia akadeemias ja õpingud pastoraalseminaris, et saada täieõiguslikuks õpetajaks.
Seni on ta koguduse hooldajaõpetaja ja Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja Kristjan Luhametsa juhendada.
Riskivaba teenida
Hea sõnaga Andrust tuntakse mitu aastat Tartu Pauluse koguduses, kus ta neljapäeviti on viis aastat läbi viinud Taizé lauludega palvust. Ega ta nüüdki plaani kitarri nurka ja vanu häid tuttavaid üksi jätta ning palvustest loobuda. Ta on uuele kutsele vastanud ja kohustused on lihtsalt kasvanud.
Või saanud ametliku vormi, sest kuigi noor olija Kambjas, on ta seal teenistusi pidanud 2009. aasta sügisest umbes kord kuus. Nüüd kasvab teenistuste arv kiiresti ja ilmselt on peatselt selged kõigi teenistustel käijate nimed. «Loodan, et nemad minu nime juba teavad,» naljatab Andrus ja lisab: «Vähemalt neid, kes regulaar­selt kirikus käivad, pole ma suutnud eemale peletada.»
Andrusele sekundeerib õpetaja Kristjan: «Andrus on lühikese ajaga võitnud siinse rahva südame.» Eks nad seda ole mõlemad, huumorimeelega, teenimisvalmid noored.
«Minu eesmärk on olnud teha seda, mida Jumal tahab. Kui Jumal tahab, et siin keegi teine teeniks, ei ole mina sellele vastu. Aga tundus, et see koht oli minu jaoks,» ütleb Andrus koguduse teenimise kohta.
Kogudus on algajale vaimulikule sobivalt «riskivaba», sest talvel on külmas kirikus vähe rahvast. Umbes kümmekond inimest, «keda pühakojast eemale peletada», ei ole Andrus naljaga kitsi.
Nali naljaks, aga Kambja on Tartu praostkonnas maakoguduste seas 207 liikmesannetajaga suuruselt kolmas.
Kannatlik kogudus
Andrus Mõttus on elus kaks korda oma tulevikku valinud, siis kui ta majandust ja kehakultuuri õppima läks, mõlemal erialal on tal kõrgharidus. Edasi valiti juba teda. Praost Joel Luhamets kutsus koguduses aktiivse noormehe kaasa teenima ja suunas õppima, kui Kristjan sai 2009. aastal lisaks Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja ülesanded ja Kambjas vajati regulaarselt asendajat. Eks ole ka praosti kohustus hoolitseda, et kogudused teenitud oleks.
«Muidugi oli soov siin teenida,» ütleb Andrus. Ja lisab: «Kui sa oled juba kuskil käima hakanud ja tead, kuidas uks lahti käib, kus on küünlad, kust lüüakse kella, siis sa kasvad selle paiga ja tema inimestega kokku. Mulle meeldib siin. Jumal on mind siia pannud, Joel ja Kristjan on mind siia kutsunud.»
Kui kogudus jaanuaris vakantseks kuulutati, käisid inimesed Andruse käest küsimas, miks ta end kandidaadiks ei esita. Aga Andrus ei saanud kandideerida, sest polnud veel diakonikski pühitsetud, õpetajaametist rääkimata. «Koguduse õpetaja kohale kandideeris ainult üks vaimulik, kuid ei osutunud valituks. Kogudus oli kannatlik ja ootas Andruse ära,» täpsustab Kristjan.
Igavikulistel teemadel
Kambja koolil ja kogudusel on teadupärast head suhted. Kui direktor Enn Liba 1994. aastal Kambjasse tööle tuli, rõõmustas ta kiriku taastamise üle. Kambja koolis viis ta kohe sisse arvuti- ja usuõpetuse. Mõlemat ainet õpetatakse järjepidevalt tänini. Hiljem lisandus religiooniõpetus 8. klassile, mida sügisest õpitakse 7. klassis.
Aastatel 2005–2011 õpetas koolis Kristjan Luhamets, uuest õppeaastast jätkab Helene Toivanen. Kool võiks küll luua hea eelduse leerilaste tulekuks, aga Kristjan kinnitab, et suurem mõju on näiteks hoopis matustel.
Kui ristimisel ja laulatusel pildistatakse ja sehkendatakse, siis matustel kuulatakse ja mõeldakse rohkem.
«Matus on see paik, kus mõeldakse igavikulistel teemadel. Eriti noore inimese matus on liikumapanev jõud,» ütleb viieaastase õpetajakogemusega Kristjan.
Kogudusel oma koori pole, ent paljud koguduseliikmed laulavad valla kooris ja suurematel pühadel võetakse kirikus laul üles.
Lisaks kirikule kuulub kogudusele Kambjas korter, mis on majanduslikult väljaminek. Natuke toob sisse põllumaa rent, enim aga põllumaa keskele rajatud mobiilimast. Kaugemas tulevikus võiks tulu tõusta järveäärsest krundist, kui valmib võimaliku aedlinna detailplaneering.
Praegu puuduvad lahendused kogudusele kuuluva Köstrimäe, kirikumõisa teenijate maja ja pisikese Krüüdneri abikiriku osas.
Ennekõike vajab kogudus teenimist: pühapäeval peab kiriku uks lahti olema, kell hüüdma, jumalasõna kostma. «See on oluline. Kuidas selle asja toimetatud saab, teab Jumal,» ütleb Käreveres elav ja Tõrvas kohukesetehast juhtiv kolme lapse isa Andrus.
Ta kinnitab, et üksi on võimalik vähe teha, palju sõltub ümbruskonna võimetest ja oskustest. Pisikesi plaane vastsel diakonil on, aga kõva häälega ta neist veel ei räägi. Ja naerab, et «diakonil on vaja täita Jumala plaan ja õpetaja plaan, sest diakon on põhikirja järgi õpetaja abiline».
Rita Puidet

Kambja kogudus
Esmamainimine aastal 1330.
Praegu liikmeid 512, liikmesannetajaid 207.
19. augustil 1944 varemetesse jäänud kirikut hakati taastama 1989, kirik taaspühitseti 11. juulil 2009.