Jumalast juhitud töö

Rukkimaarjapäeval tähistati Räpinas armsa pidulikkusega koguduse hooldekodu 25. aastapäeva.

Keskpäeval toimus kirikus armulauaga jumalateenistus, kus jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid õpetaja Urmas Nagel ja praost Üllar Salumets. Laulis koguduse koor, organist oli Kristiina Nagel. Päevakohaselt kõlas koori esituses Sirje Kaasiku laul „Maarja poeg, mu sõber“. Kirikus tehtud korjandus läheb Tartu Maarja kiriku taastamise toetuseks.
Jutluses kõneles peapiiskop Jumalaema kombel oma poja Jeesuse järgimisest ning tegudes väljenduvast ülimast käsust – ligimesearmastusest. Halastaja samaarlase tegu on tänapäevasesse vormi valatud hoolekandetöös, kus elusügisesse jõudnud abivajajad on oodatud ja armastatud. Me vajame üksteist, üksteise abi, selle andmist ja vastuvõtmist.
„Olgu see töö jätkuvalt õnnistatud, Jumalast juhitud ning tema kaitse all,“ lausus peapiiskop, kes mitmel puhul päeva jooksul koguduserahva keskel viibides rõhutas koguduse hooldekodu ainulaadsust ja kohta EELK 168 koguduse hulgas. „See on üks imelugu meie kiriku ajaloos,“ ütles peapiiskop ka Räpina hooldekodu juhatajale Ene Mölderile EELK tänukirja üle andes.

Kuidas kõik algas
Ene Mölder on hooldekodu juhtinud kaheksa aastat, enne teda on ses ametis olnud Tiina Luup ja Helve Hiis. Ene Mölder ütles, et enne seda oli ta Verioral, Värskas ja ka Räpinas lasteaiakasvataja, kui õpetaja Nagel tegi talle ettepaneku hooldekodu juhtima asuda. Eesti mõistes on tegu väikese hooldekoduga, kus praegu 35 hoolealust.
Elavaks ajalooallikaks peetakse majas hooldusõde Iris Nagelmanni, kes on siin tööl olnud algusest peale. Ta ütles naerdes, et algus oli ikka „põlve peal tegemine“. Kui tarvis, toodi kodust pudrunui või muud. Ei olnud siis öövalvet ega midagi.
Tasapisi tulid oskused, vahendid ja inimesed. Tema hinnangul on majast läbi käinud 25 aastaga umbes 260 inimest. Iris Nagelmann teab nimetada ka esimeste hoolealuste nimesid: Leida Elfride Männiste (1920–1997), Elena Mähar, Aliide Võikar ja Erich Kübar.
Räpina koguduse hooldekodu pühitses piiskop Einar Soone 30. juulil 1994. a, kõne pidas koguduse õpetaja Heino Nurk.
Eesti taasiseseisvumise järel 1991, kui kogudustele hakati tagastama kinnisvara, oli see nii ka Räpinas. Ja kui üks koguduseliige (Leida Elfride Männiste) pärast haiglast väljakirjutamist ei saanud enam koju naasta, sest vajas abi, võttis õp Heino Nurk ta koguduse hoole alla ja paigutas tagastatud leerimajja. Siit hakkaski idanema mõte koguduse päris oma hooldekodu järele.

Vana maja elab
Saja-aastane vana kahekorruseline leerimaja on olnud peavarjuks erinevatele asutustele. Siin on olnud korter, õpilaste ühiselamu, raamatukogu ja haigla, kus isegi opisaal. Viimased aastad on maja nagu uude kuube valanud. Hoonel on uhiuus katus ning küttesüsteem, territoorium on piiratud aiaga. Kõik see on sündinud erinevaist projektidest saadud raha toel. Toetust on tulnud ka välismaalt.
Hooldekodu ise asub ülespaisutatud Võhandu jõe kaldal, vastaskaldale jääb kirik. Üle tee on diakooniamaja, kus päevahoiuteenust pakutakse. Maja ümber on aed koos kasvuhoone ja viljapuudega ning oma viinamarjakasvatus. Sealt tuleb kogudusele armulauavein.
Pärast jumalateenistust hooldekodu aias peetud meeleolukas piknik algas Rõuge Unistuste Kitarriorkestri (juh Indrek Hunt) väikese kontserdiga. Laulis ka õp Urmas Nagel ja tantsis kohalik naisrahvatantsurühm Pihlamarjad, kus valdavalt löövad kaasa väärikasse vanusesse jõudnud prouad.
Juhataja Ene Mölder tänas oma töötajaid ja rääkis lühidalt hooldekodu elust. Toodi tervitusi. Söödi suupisteid ja viinamarju ning joodi kohvi. Koos olid kutsutud külalised, endised ja praegused töötajad, oli ka välja tulnud hoolealuseid.
Kui külalised paari tunni pärast lahkusid, kutsus endine hooldekodu töötaja ja väga kauaaegne Eesti Kiriku tellija Hilja Turvas mind enda poole. Tema kodu asub hooldekodust üle tee, õpetaja Johannes Silla endises majas. 40 aastat on majas uus perenaine, aga õpetaja Silla kõnetundide kantselei seisis peaaegu endises olekus. Mulle näis, et ka peapiiskop nautis oma viimastel puhkepäevadel Kagu-Eestis koguduse keskel viibimist. Oli õnnistatud päev toredate kohtumistega.
Sirje Semm

Pildigalerii: