Kaardistamisel on valitsuse ja kirikute nõukogu ühishuvid

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on suvekuudel tegelenud mitme erineva projektiga.
Produktiivsed on oldud videoõppematerjali Ajalik ja ajatu koostamisel, valitsuse ja EKNi ühishuvide protokolli koostamisel, arengukava komisjoni töö käivitamisel, moraalinihkeid uuriva töörühma moodustamisel ning nn teeliste kiriku projekti elluviimisel.
6. juunil kohtusid EKNi president piiskop Einar Soone ja täitevsekretär Eerik Jõks Eesti Vabariigi peaministri Siim Kallasega. Kohtumisel tõdeti religioossete teadmiste vaakumit ühiskonnas ning sisulise koostöö tihendamise vajadust. Esimene etapp on läbitud ning ühishuvide protokolli algne tekst saadetud seisukohavõtuks peaministri büroosse.
Jõks loodab, et allkirjastamiseni jõutakse juba sel sügisel ning tööga saab edasi minna. Ühishuvide protokolli eesmärk on määrata valitsuse ja kirikute nõukogu huvid ühiskonnas, mille kaitsmisel tuntakse ühist vastutust.
Ajalik ja ajatu
EKN esitles esmaspäeval videoõppematerjali Ajalik ja ajatu, mis tutvustab EKNi ja selle liikmeskirikuid. Kassettide tootmise eesmärgiks on arendada usuõpetuse andmist koolides. «Sellega aidatakse tagada põhiseaduses ette nähtud usuvabadust. Inimesel on õigus teada, millised usuliikumised Eestis tegutsevad, ja valida olemasolevatest kirikutest endale sobiv,» täpsustab Jõks ning lisab, et praegusel hetkel on inimeste üldised teadmised usust puudulikud.
Õppematerjali kujunduse on teinud Vaike Pääsuke, metoodilise juhendi õppematerjali kasutamiseks koolis Toomas Jürgenstein. Materjali aluseks on saatesari «Ajalik ja ajatu», mida EKN juba aastaid teeb koostöös ETVga. Kümneminutilisest stuudiojutlusest on saanud pooletunnine igapühapäevane vaimulik saade.
Möödunud hooajal tutvustati saates EKNi liikmeskirikuid, sakramente ning talitusi. Esmaspäeval koos olnud televisioonirühma nõupidamisel arutati ka algava hooaja temaatikat. Ka edaspidi soovitakse saatesari salvestada videokassettidele, sest lisaks õppevahendile on see omalaadne kultuurilooline dokument.
Õppematerjal Ajalik ja ajatu koosneb üheksast videokassetist, millel on kokku 15 pooletunnist saadet, lisaks pooletunniline saade usuõpetusest. Kassette hoitakse nägusas ja käepärases pappkohvris, millesse on jäetud kolme videokasseti jagu tühja ruumi võimalike uute liikmeskirikute tutvustamiseks. Komplekti hind on 400 krooni. Õppematerjali on võimalik soetada EKNist ning loodetavasti ka suurematest raamatupoodidest. Õppematerjalist on teavitatud haridusministeeriumi ning maakondi.
Moraalinihete sotsioloogiline uuring
Juunis moodustati EKNis töörühm eestimaalaste eetiliste hoiakute uurimiseks. Eesmärk on uurida ühiskonnas aset leidnud moraalinihkeid, et mõista, mismoodi on moraal nihkunud eemale kristlikust maailmavaatest seoses nõukogude okupatsiooniga ning iseseisvuse taastumisel peale tunginud liigse sallivusega. Jõksi sõnul töö juba käib ning aasta lõpuks loodetakse valmis saada sotsioloogilise küsitluse ankeet. Töörühmas osaleb ka Soome luterliku kiriku uurimiskeskus.
Siiani on EKNi sotsioloogilised küsitlused läbi viidud ankeetküsitlustena. 1995. aastal «Usust, elust ja usuelust I», 2000. aastal «Usust, elust ja usuelust II». 2005. aastal loodetakse läbi viia sama uuringu kolmas osa.
Sotsioloogilised uuringud annavad kirikute nõukogule haakepinna ühiskonna selle osaga, kes arvestab ühiskonnateaduse kui tõelise teadusega. Jõksi sõnul ei pruugi teoloogia oma allteadusharudega kõikidele, ka haritud ühiskonnaliikmetele, alati olla teadusena vastuvõetavad. «Ühiskonnateadus on aktsepteeritud teadusharu, mistõttu püüamegi seda kasutada, et oma asja edasi viia ja anda märku probleemidest, millega tegeleme,» märkis Jõks.
Reisikepp kätte ja teele
Peatselt hakatakse tegema kokkuvõtteid selleaastasest teeliste kirikute projektist, mis esmakordselt oli oikumeeniline. Praegu otsitakse aga juhti 2003. aasta projektile.
Teeliste kiriku voldikust on välja kasvanud miniteatmik, mis sisaldab kõigi soovi avaldanud ja suvel avatud olnud EKNi liikmeskirikute andmeid. Plaanitakse teatmikku mahukamaks muuta, lisades sinna kirikuid ja ajaloolist infot. Jõksi meelest on antud projekt kogudustele elavaks üleskutseks hoida kirikute uksed lahti. «Mitmed kogudused on spetsiaalselt sisse seadnud külalisteraamatu, et talletada inimeste hulka, kes projekti raames kirikut külastasid,» räägib Jõks oma kogemusest.
Teeliste kirikud ei peaks jääma vaid suveprojektiks. Sellest võiks kujuneda EKNi liikmeskirikute pühakodasid hõlmav kataloog. Jõks mõtiskleb, et isegi kui kõike ei suudeta raamatusse panna, jääb variandiks Internet, sest EKNi kodulehekülje andmebaasi täiustamine ei ole keeruline. Oluline on info kättesaadavus.
Tänavu loodetakse buklett turismimesside ajaks valmis saada. Jõks rõhutab, et materjal ei ole mõeldud ainult välisturistidele, vaid ka kohalikele matkalembelistele inimestele. Et nad teaksid, kus «nurga taga» kirik on ja millal on avatud pühakoja uksed.
Erle Iher