Tallinna Toompea Kaarli kogudus tähistab
370. ja kirik 135. aastapäeva. 10.–18. detsembrini saab vaadata  ikoonilippude näitust, jääskulptuuri
valmimist,  käia  kiriku tornis ja orelis ning muidugi saab
kuulata kaunist muusikat, toimub pidulik aastapäeva jumalateenistus.

Juubeliüritused said alguse 10. detsembril
Tiina Veisseriku ikoonilippude näituse «Pühane kirikuruumis» avamisega. Kaarli
kirikusse üles seatud 44 ikoonilippu on autori sõnul killuke laiemast
mõttevahetusest keskkonna ja selle märkide-sümbolite teemal. Oikumeenilise
näituse eesmärgiks on jätkata vastastikuse mõistmise süvendamist ja ühiste
seisukohtade kujundamist ning kristlaskonna integreerumist. Muusikalised palved
esitasid avamisel Eerik Jõks ja õigeusu kiriku preester isa Aleksander.

Reedel, 16. detsembril kell 18  oodatakse heategevuskontserdile «Valged
jõulud Ivo Linnaga». Esineb kaitseväe orkester, laulavad  Ivo Linna, Helin-Mari Arder ja Helen Tartes.
Kontserdi sissetulek läheb kiriku välisuste renoveerimiseks. Koguduse õpetaja
piiskop Einar Soone ütleb, et tänuks neile paljudele, kellega kogudusel on hea
koostöö, korraldatakse sama kontsert kutsetega paar päeva varem.

Vaata orelisse ja torni

Laupäeval jätkub tegevust kirikus ja selle
ümber pea kogu päevaks. Keskpäeva avapalvuse järel saab minna orelisse, igal
täistunnil on kontsert ja pooltunnil torniekskursioon. Õpetaja Soone sõnul on
torniekskursioonid alati väga populaarsed olnud ja ta palub varuda kannatust,
sest üles minnakse väikeste rühmade kaupa. Kogu päeva on kirikus kirjanduse
ja  käsitööesemete müük.

Kirikuesisel platsil aga annavad
jääskulptuuride stuudio kunstnikud Tiiu Kirsipuu ja Kalle Pruuden
lõppviimistluse oma jääskulptuurile «Neitsi Maarja lapsega», mis Kaarli kiriku
välisnišši paigaldatakse. 
diakooniatoimkond pakub samas hernesuppi ja kuumi jooke. Päeva
lõpetuseks annab Kaarli koguduse kontsertkoor jõulukontserdi ja esitleb oma uut
CDd.

Pühapäeval, 18. detsembril on kell 10
aastapäeva jumalateenistus, kus teenivad koguduse vaimulikud. Külla oodatakse
kõiki endisi õpetajaid, muusikaga teenib kaasa koguduse ühendkoor.
Teenistusele  järgneval  aktusel tänatakse neid, kellega on kogudusel
hea koostöö olnud. Pakutakse kirikukohvi. Kell 16 on kõik oodatud laste
advendikontserdile.

Koguduse algus Rootsi ajal

Kaarli koguduse ajalugu ulatub tagasi 17.
sajandisse Rootsi aega.  Püha Vaimu
kogudus, kuhu eestlased tol ajal kuulusid, oli nii suureks kasvanud, et rahvas
ei mahtunud enam kirikusse ära ja seepärast hakati jumalateenistusi pidama ka
Toompea lossis. Rahvast, kes elas peamiselt lossi ümber, moodustuski
kogudus.  Kaarli nimi tuli Rootsi
kuningalt  Karl XI-lt, kelle loal kogudus
loodi. Tema pani ette ehitada kirik Tõnismäele, kus orduajal oli seisnud
Antoniuse kabel. Kirik hävis tules Rootsi-Vene sõja ajal ja siis kadus ka
kogudus.

Koguduse taassünnipäevaks saab pidada 2.
juunit 1863, mil  õnnistati  abikirik. 
Praegune Kaarli kirik õnnistati 20. detsembril 1870. aastal – 200 aastat
pärast seda, kui pühitseti esimene Kaarli kirik.

Piiskop Einar Soone meenutab huvitavat
ajaloolist seika. Kui praegust kirikut ehitama hakati, siis oli koguduses 558
liiget, kirikus aga 1500 istekohta. Koos seisjatega mahub senini suurimasse
EELK kirikusse 3000 inimest. «Milline perspektiivitunne neil küll oli,» imestab
Soone. Suurim koguduseliikmete arv on olnud 
1950ndatel, kui inimesed Siberist tagasi tulid. Liikmeid loeti tol ajal
üle 75 000. Suurimaks koguduseks on Kaarli oma 10 000 hingega, kellest 3000
liikmeannetajat, tänini jäänud.

Tiiu Pikkur