Kirik vähendab struktuure

Majandusnõukogu laiendatud koosolekule 10. juunil kutsutud allasutuste juhte informeeriti EELK majanduslikust olukorrast ja keskasutuste 2004. aasta eelarve proportsioonidest.
Kirikuvalitsus võttis 3. juunil vastu põhimõttelise otsuse ümber formeerida EELK allasutusi ja lõpetada mõne allasutuse tegevus. Likvideerimisele kuuluvad Diakooniakeskus, Haiglahingehoiu Keskus, Kriminaaltöö Keskus ja Meremisjon. Seni EELK juures tegutsenud Eesti Raudteelaste Ühingule anti soovitus iseseisvuda.
Noorsootöö Keskus ja Pühapäevakooliühendus peaksid liituma ühiseks organisatsiooniks, mille tegevuse toetuseks kesksest eelarvest eraldatakse 2004. a 160 000 krooni. Uue organisatsiooni tööpaik jääb konsistooriumi hoonesse Kiriku plats 3.
Kirikuvalitsuse otsuse kohaselt reorganiseeritakse Misjonikeskus sihtasutuseks, mille tegevusse kaasatakse diakooniavaldkond. Loodavale sihtasutusele eraldatakse 2004. a eelarvest 40 000 krooni, tööruumid paiknevad Kiriku plats 3.
Kirikumuusika Liidu põhikiri soovitati viia vastavusse mittetulundusühingute seaduse ja kirikute ja koguduste seadusega. 2004. aastal saab liit kirikukeskuselt raha sama palju kui sel aastal, st 72 000 krooni.
Tulud ei tõuse
Kirikuvalitsus jätkab Eesti Kiriku ja Usuteaduse Instituudi eelarvelist rahastamist keskasutuste eelarvest endisel tasemel. Mõlemad asutused on teinud läbi kirikute ja koguduste seadusele vastava struktuurimuutuse ja kantud sihtasutuste ja mittetulundusühingute registrisse.
Majandusassessor Jaan Tammsalu selgitas, et majandusnõukogu otsuses on EELK keskasutuste järgmise aasta prognoositav tulu 9,3 miljonit krooni ilma sihtotstarbeliste laekumisteta. Võrreldes eelmise aastaga tulud ei tõuse. «Praostkondadele palgatoetusteks eraldatav summa tõuseb minimaalselt. Tõus on seotud pastoraalseminari praktikantidele toetuse maksmise osalise ülevõtuga, kuna sakslaste pikka aega makstud toetussumma väheneb ja meie moraalne kohustus on ise investeerida tulevaste vaimulike õppetegevusse,» selgitas Jaan Tammsalu.
Haldusdirektor Mati Maanase sõnul moodustab likvideerimisele või reorganiseerimisele minevatele allasutustele kirikukeskuse eelarvest antav toetus vaid 10% nende eelarvest, suurem osa ehk 90% hangitakse ise välispartneritelt, projektidest vm.
Mõju ühiskonnale
PÜ esimees Toomas Maarand küsis, kas kirikuvalitsus ütleb, mida ta selle raha eest organisatsioonilt saada soovib (üritusi, laagreid, koolitusi) ja kui palju jääb palgakuludeks ning milline osa senisest tegevusest tegemata jääb.
Kõneldi sellest, et organisatsioonid saavad eksisteerida eelkõige oma vahenditest. Kui liialt toetutakse välispartnerile, siis esitab maksja ka nõudmise töösuundadele ja kui eestlased soovivad oma nägemust mööda toimida, lõpetatakse rahastamine. Nii on Diakooniakeskust väga jõuliselt suunatud väljastpoolt EELKd.
Avo Üprus, Kriminaaltöö Keskuse juhataja ütles, et neil on loodud isemajandavad struktuurid ja need on jätkusuutlikud ning kirikuvalitsuse otsus ei takista nende tööd.
Soome Kiriku Välisabist saadavad summad jäävad tuleval aastal samale tasemele. Majandusnõukogu liige Raivo Linnas hoiatas projektikirjutajaid, et raha ei küsitaks tegevuse toetuseks ning liigse enesekesksuse eest. «Iga laagri või ürituse puhul tuleb vaadata mõju ühiskonnale, mitte seda, et meil on isekeskis hea olla,» ütles Raivo Linnas.
Sirje Semm