Kirikuelust oktoobris 1932

3. oktoobril vaatas liturgiline komisjon veel kord läbi ja võttis täies ulatuses vastu uue agenda muusikalise osa, mis otsustati koos Kirikumuusika Sekretariaadi ettevalmistatud koraaliraamatu täiendustega trükki anda.

Uus agenda otsustati tarvitusele võtta koos vanaga. Lauluraamatu komisjonile tehti ülesandeks asuda «Vaimulikkude laulude» väljaandmisele, sest 1923. aasta trükk oli juba täiesti otsas. Uus kogu pidi sisaldama umbes 150 laulu tarvitamiseks palvekoosolekutel ja kodus hariliku lauluraamatu kõrval. Sinna taheti koondada kaunimad laulud ilmunud kogudest, samuti uued väärtuslikud laulud ning loodeti tõlkida sobilikke soome, taani jt vaimulikke laule.
Liturgilise komisjoni eesotsast lahkus prof Rahamägi, tema asemele valiti Pärnu praost Grünberg.
Sama päeval toimunud Kirikumuusika Sekretariaadi koosolekul otsustati välja anda «Kirikukoor XI» laulupäevadeks ja kontsertideks sobivate lauludega. Lähemal ajal pidi valmima enam kui 20 laulu sisaldav «Kirikukoor VII» kolmehäälsete lauludega noortele. Needsamad laulud taheti neljahäälsena välja anda VIII vihikus.

Aino Tamme õpilased pälvisid kiidusõnu
Tallinna Kaarli kirikus oli 3. oktoobril koraalipüha, millest võtsid osa kõik pealinna kirikukoorid Enn Võrgu juhatusel. Orel oli Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) päralt. Mitmesajaliikmeline ühendkoor «suutis täiel määral väljendada neid sügavaid tundeid, millised peituvad meie lihtsamas kirikulaulus – koraalis,» kirjutas ajaleht Eesti Kirik. Mõjuva mulje jättis ka õpetaja Eilarti kõne.
Tallinna Jaani noortekogudus tähistas 2. oktoobril oma kolmandat aastapäeva. Pidulikul jumalateenistusel jutlustas piiskop J. Kukk, kes kutsus noori katsuma end läbi, kas nad on viljakandjad oksad Õnnistegija küljes. Esinesid noortekoguduse segakoor Enn Võrgu juhatusel ja Helmi Betlem soololauludega.
Pärast jumalateenistust oli gümnaasiumis ühine teelaud, kus tervituste vahel kõlas rohkesti muusikat soololauludena, klaveripaladena ja meeste topeltkvarteti esituses. Lõpusõna ütles piiskop J. Kukk.
Kontsert Tallinna Jaani kirikus oli huvitav näide, kuidas maestro Aino Tamm oli osanud oma bel canto’t meie noortele lauljatele edasi anda. Nende hulgas oli Tooni Kroon, kellel leiti olevat nimetamisväärne häälekultuur ja küpsus väljendusviisis. Ta esitas retsitatiivi ja aaria Haydni oratooriumist «Loomine». Sama kooli oli märgata ka Olly (Olga) Tallmeistri hääles, kes laulis puhtalt Miina Hermanni (Härma) laulu «Rahu».
Sümpaatsed olid teisedki Aino Tamme õpilased: Jenny Siimonil oli pehme alt, Tooni Tammel kõlav mezzo – mõlemad noored lauljad olid teel küpsusele. Eino Uuli kõlav tenor pääsenuks aga rohkem mõjule sõnade selgema väljaütlemise ja hoolikama kantileeni korral, nagu mainib ajaleht Vaba Maa.
Tartus ülikooli kirikus esines 30. oktoobril orelikunstnik V. Blaubrück, kes esitas peamiselt klassikute loomingut.

Veerandsada aastat ametis
16. oktoobril tähistas Joosep Liiv Raplas õpetajaks olemise 25. aastapäeva. Selle aja jooksul oli ta ristinud üle 5000 lapse, leeritatuid oli ligi 5000, laulatatud 2000 paari, surnuid maetud ligi 5200. Kogudus oli kasvanud 11 000 liikmeni. Ta oli Lääne-Harju praosti abi, kirikupäeva misjoni referent, kiriku ülemkohtu ja piiblikomitee liige, vaimulike raamatute autor ja tuntud seltskonnategelane.
Joosep Liivi ametijuubeli puhul korraldatud jumalateenistusel pidas tervituskõne piiskop J. Kukk, praost Thomsoni jutlus oli üles ehitatud mõttele tulest, mille Kristus on maa peale visanud. Kogudus kinkis oma hingekarjasele talaari koos baretiga ning kuldkaelaristi ja keti. Kõlasid koori- ja soololaulud, koraale saatis pasunakoor. Leerisaalis toimunud lõunal osales üle 100 inimese, tervitustelegramm saabus ka Jaan Tõnissonilt.
Ametijuubeleid oli oktoobris teisigi. L. Raudkepp oli 25 aastat kooliõpetaja ametit pidanud. Tähtpäeva peeti Tallinna Kaarli gümnaasiumis, mille direktor ta oli. Tagasihoidlikult, sest nii oli juubilari soov. Pedagoogilist tegevust oli ta alustanud pärast Feodosia pedagoogilise instituudi lõpetamist Venemaal, tegutsenud seejärel kooliõpetajana neli aastat Tartus ja 14 aastat Tallinnas. 1913 lõpetas ta koos H. B. Rahamägiga Tartu ülikooli usuteaduskonna cand. theol. kraadiga.
L. Raudkepi tegevus oli mitmekesine – olles eeskätt pedagoog, oli ta samas ka vabakutseline jutlustaja, kes aktiivselt osales kristliku rahvaerakonna töös. 16. oktoobril pidas ta Kaarli gümnaasiumi 14. aastapäeva jumalateenistusel altari- ja pihikõne. Jutlustas õpetaja Sommer. Muusikat tegid gümnaasiumi õpilaste koor Ida Kahu juhatusel ja lauljatar Aino Tamm. Altar oli ehitud valgete lilledega ja kirik loorberipuudega.
16. oktoober oli õpetaja Raudkepile üldse töörohke päev, tal tuli pidada ka jutlus Kaarli koguduse 3. pihtkonna noortekoondise jumalateenistusel. Liturgia ja pihikõne oli sel puhul õpetaja Sommeri päralt. Tõsist palvemeeleolu süvendas meeskoor hr Biltse juhatusel.
23. oktoobril tähistas oma 25aastast tegevusjuubelit üks meie vanemaid ja esimesi mehi viiulimängu alal Johan Kotkas. Esimesed viiulitunnid oli ta saanud Tartu õpetajate seminaris, edasi õppis ta selle pilli valdamist Peterburi konservatooriumis prof Krügeri juures.
1905. aastal, kui revolutsiooni ajal õppeasutused Peterburis suleti, jätkas ta õpinguid Riias endises keiserlikus muusikakoolis, mille lõpetas 1907. aastal. Töötanud oli ta muusikaõpetajana Tallinnas ja Viljandis, maaseltsides ka koorijuhina. Oma tööjuubelit tähistas kontsertjumalateenistusel Petseri Peetri kirikus, kus esinesid orelikunstnik Meeta Tari, lauljanna pr Pihlik, meeskoor ja muidugi juubilar ise viiuliga.

Misjonikoosolekud Soome külalisega
16. oktoobril oli Tallinna Jaani kirikus pidulik jumalateenistus lastele ja nende vanematele. Liturg oli õpetaja Hasselblatt, lastele kõneles õpetaja Kubu teemal «Armastagem teda, sest ta on meid enne armastanud». Õpetaja Sternfeldt rõhutas, et ristimise läbi on lapsed mitte ainult vanemate, vaid ka Issanda omad. Laulis August Topmani selleks eraldi organiseeritud koor.
Nädal hiljem pidas Tallinna Jaanis oma XIII aastapäeva Eesti Misjoni Selts. Jutlustajaks oli kutsutud Soome misjonitegelane Sihvonen, kes kõneles ka Kaarli kirikus aset leidnud Kaarli ja Jaani lastele korraldatud jumalateenistusel. Kristlike Noorte Naiste Ühingus Lai tn 5 toimunud perekonnaõhtust võeti samuti arvukalt osa.
Avasõna ütles siin pastor Jürgenson Vigalast, vaimulikku muusikat pakkusid lauljatar Helmi Betlem ja tšellist Udu Topman. Lõpupalve tegi õpetaja Kentmann Kuusalust. 24. oktoobril toimus misjoniseltsi peakoosolek. Misjonikoosolekuid Soome külalise osavõtul peeti veel Pärnus, Audrus ja Sindis.

Noored õpetajad seati ametisse
23. oktoober oli rõõmupäev Jõhvi kogudusele. Tähistati kiriku remondi lõppemist. Pühakoda oli kaunistatud lillede ja loorberipuudega. Kirikus oli juba elektrivalgustus ja küte, nüüd lisandusid sellele kahekordsed uksed ja aknad, värviti altariruumi põrand ning valgendati hoone seest ja väljast. Altarist tervitas kokkutulnuid Läänemaa praost Haller sõnadega: «Kui Jehoova ei ehita koda, siis hoone ehitajad näevad sealjuures vaeva ilmaaegu.»
16.–22. oktoobrini toimus Pärnu Eliisabeti noortekoguduse eestvõttel evangelisatsiooninädal, mis algas kirikumuusika õhtuga. Laulis noorte naiskoor, solistina oli kaastegev Helme köster Karl Tuvike, orelipuldis istus kohalik organist E. Soodla. Jutluste teemad mõtestasid lahti õpetajad Hasselblatt, Grünberg, Jürgenson, H. Haamer jt.
23. oktoobril aset leidnud Tallinna Pauluse kiriku õpetaja Uhke introduktsioon kujunes kogudusele tähtsaks ja rõõmsaks päevaks. Ametisse pühitsemist talitasid piiskop Kukk, praost Mohrfeldt ja Vigala õpetaja Jürgenson. Jutluse pidas noor õpetaja ise. Laulis koguduse koor hr Biltse juhatusel. Palju sooje sõnu öeldi ametisse asunud õpetajale Kristlike Noorte Naiste Ühingu ruumes aset leidnud koosistumisel.
Toomkirikus pühitseti 30. oktoobril õpetajaametisse Aleksander Abel, Elmar Kikkas, August Kivisikk ja Karl Kool.
27. oktoobril lahkus igavikku emeriitköster August Waldmann.
Mati Märtin