Kirikumuusika liit tegutseb oma suutlikkuse pinnal

13. oktoobril tähistas kirikumuusika liit kontsertjumalateenistusega Tallinna toomkirikus 25. aastapäeva. Liidu asutamine ei läinud lihtsalt, tööd ja probleeme on olnud palju.

Kirikumuusikud organiseerusid juba eelmise iseseisvuse ajal ja asutasid 1. mail 1931 E.E.L.K. kirikumuusika sekretariaadi, mis sai tegutseda nõukogude võimu tulekuni. Kirikumuusika liidu üks asutajaist, Kaarli koguduse organist Marika Kahar täpsustab, et tegelikult loodi sekretariaat veel teistki korda, kuid tema tegutsemisaeg jäi lühikeseks.
Marika Kahari ja liidu praeguse juhatuse esimehe Tuuliki Jürjoga juttu jätkamegi.

II sekretariaat
23. aprillil 1991 kogunesid Tallinna toomkiriku kantseleisse Hugo Lepnurm, Ivar-Jaak Salumäe, Merike Saaremets, Hella Tedder, Henn Eerik, Toomas Siitan, Ludmilla Toon ja Marina Tamme. Koosolekul kinnitati seitsmeliikmeline sekretariaat viieks aastaks. Esimeheks valiti Hugo Lepnurm. Protokollis on öeldud, et kahjuks ei osalenud koosolekul ühtki orelimeistrit. Vastu võeti sekretariaadi kodukord ja arutati kantori ameti ning koolitusküsimuste üle.
Sekretariaadi ideed olid üllad ja head, aga puudusid oma ruumid ja raha ning oli ka muid takistusi, meenutab Marika Kahar. Ühes tolleaegses protokollis on kirjutanud Hugo Lepnurm, et sekretariaat kujunes kitsaks ja elukaugeks.
26. aprillil 1993 toimus sekretariaadi ja praostkondade muusikasekretäride ühine koosolek, kus leiti, et sekretariaadi asemel võiks asutada kirikumuusikute liidu ning töös oleva põhikirjaga võiks edasi töötada järgmisel koosolekul. Idee oli pidada järgmisel aastal Viljandis vaimulik laulupäev ja selleks pandi koosolekul ka kava kokku. (Laulupäev toimus 4. ja 5. juunil 1993. – R. P.)

Vajaduse sunnil
15. juunil 1993 koguneti usuteaduse instituudi majja, kus alguspalve pidas assessor Andres Põder, seejärel aga kuulati Roman Toi loengut. Hetk kahe loengu vahepeal aga sai kirikumuusikute jaoks ajalooliseks – asutati kirikumuusika liit (KML). Asutajaliikmeid oli 44.
Koosolekut juhatas Ludmilla Toon, kes pidas ettekande ja esitas liidu põhikirja. Moodustati seitsmeliikmeline juhatus: Ludmilla Toon (esimees, 1991. aastal usuteaduse instituudi juurde loodud kirikumuusikakooli juhataja), Marika Kahar (aseesimees), Merike Saaremets, Merike Villems, Aivi Otsnik, Heli Jürgenson ja Ülle Noormägi.
Juhatuse esimene koosolek peeti juba järgmisel päeval, mil määrati juhatuse liikmetele ülesanded. Veel andis Merike Villems 1993. aasta 30. juuni Eesti Kirikus teada, et alates septembrist on usuteaduse instituudi ruumes igal kolmapäeval kohal üks liidu juhatuse liikmetest.
„Tahan, et kirikumuusika oleks midagi tõeliselt kaunist, head ja väärtuslikku. Kirikukooridele on kätte jõudnud aeg, mil lauljaid saab ja tulebki valida vastavalt nende häälematerjalile ja noodilugemisoskusele,“ kirjutas Merike Saaremets (EK, 30.6.1993).
Asutatud liidu tööpõld oli lai: 1994 tähistati I üldlaulupeo 125. aastapäeva ja laulupeol Tartu laulukaare all laulis koos ilmalike kooridega mitu kirikukoori. Ka liidul oli oma osa selles, et kirik laulupidudest kõrvale ei jäänud. (Laulupidu peeti samal aastal ka Tallinnas. – R. P.)
Kirikumuusika tähtsusest ja olemusest ilmus 1994. aasta kirikulehes järjeloona Roman Toi kirjutis „Kirikumuusika ja muusika kirikus“. Marika Kahar sõnab, et kirikumuusika liidu ja kirikumuusika ajalugu tuleks põhjalikult uurida. Suurem osa liikmetest olid organistid, aga kõik koguduste organistid pole liitu kuulunud, sh paljud eakad kirikumuusikud nagu Jaanus Romandi, kes hiljuti tähistas 97. sünnipäeva.

Enesekehtestamine
Liidu ühe suure tööna toob Marika Kahar välja kirikumuusikute kutsekomisjoni loomise. Komisjoni esimees on Tuuliki Jürjo, Marika on komisjoni liige. Marika pole ise kategooriat taotlenud. Ta sõnab, et kategooriat taotleb igal aastal üks inimene. Välismaal töötamiseks peab esitama kutsekategooria tunnistuse, aga suur osa muusikutest kategooriat ei taotle, sest meil pole sellest palga arvestusel suurt tolku.
Marika Kahar kinnitab, et muusikuks saada pole lihtne. Juba lapsepõlves hakatakse pillimängu õppima ja kogu aeg peab harjutama. Olgu siis õpingutega jõutud ülikooli või see lõpetatud ja mindud tööle. „Kirikumuusikud on alati olnud tõmbetuulte käes. Mul on tunne, et meil ei ole osatud kirikumuusikutest lugu pidada: pole meil õieti ruumi olnud ja toetus liidule on väga väike. Kogu aeg oleme pidanud ennast kehtestama,“ tõdeb Marika Kahar.
Alguses käis juhatus koos Kaarli kirikus, siis anti konsistooriumi juures liidu kasutusse kaheksa ruutmeetri suurune ruumike, mida muusikud putkaks kutsusid. Sinna mahtus natuke plaate ja kirjandust. Seal on tööl olnud ka Marika. Hiljem saadi õuemajja suuremad ruumid, aga praegu ollakse taas oma ruumi(de)ta. On vaid pime konku konsistooriumi majas, kus noote hoida. Raha puudusel tuli ruumidest loobuda, täpsustab Tuuliki Jürjo.
KMLi tegevuses tõstab Marika Kahar esile järjepidevust, korraldatud seminare ja konverentse. Palju aastaid on liidu all töötanud 1982. aastal asutatud koorijuhtide ja organistide segakoor KOSK, aga ka tegevuse lõpetanud lastekoor Väike Küünal. „See on olnud tore aeg,“ sõnab Marika.

Seitse aastat esimees
Liidu põhikirja järgi valitakse esimees kolmeks aastaks. Viimased seitse aastat on sellel ametikohal olnud Tuuliki Jürjo. Järgmisel aastal on taas juhatuse ja esimehe valimised. Ja Tuuliki jaoks mõtlemise koht, kas ta oleks valmis jätkama. Kõige pikemat aega – 14 aastat – on juhatuse esimees olnud Piret Aidulo.
KMLi põhikirjas on liidu tegevusel üks eesmärk: „aidata vaimuliku muusika viljelemise ja arendamisega kaasa Jumala Sõna levitamisele ja usu süvendamisele“. Üks võimalus eesmärki täita on korraldada konkursse. Uurin Tuulikilt, missuguseid konkursse on liit korraldanud.
Näitena toob Tuuliki oreliprelüüdide kirjutamise konkursi ja möödunud aastal toimunud jõululaulude konkursi. Põhiliselt on tegu olnud heliloomingu konkurssidega, et saada uut repertuaari nii oreli- kui ka koorimuusika vallas. Konkursside põhjal on välja antud noodid ja paremaid töid rahaliselt premeeritud. Aastast 2011, mil Tuuliki esimeheks valiti, on olnud kolm konkurssi. Enne seda oli Roman Toi nimeline uute koraalide konkurss.

Tänu koostööle
KML ei ole nagu üksik hunt. Eesti Kirikustki on saanud lugeda muusikute rahvusvahelistest kohtumistest. Esmalt teeb liit koostööd konsistooriumiga (koostööleping sõlmiti 2004 ja praegune leping 2016 – R. P.), kes toetab kirikumuusikute konverentsi korraldamist ja autasustab aasta kirikumuusikuid. Liit on Eesti Muusikanõukogu liige ja teinud ning teeb koostööd Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga. Veel ollakse EKEKi – Euroopa Protestantliku Kiriku Konverentsi – liige ja selle kaudu kohtutakse paljude välisriikide esindajatega. Sel aastal osales konverentsil Tuuliki Jürjo.
Hea koostöö on CEKi ja VEMiga: esimene neist on Saksa kooriühing ja teine Saksa kirikumuusikute ühing. Mõlemad toetavad projektide kaudu KMLi tegevust: KOSKi, laulupäevi, konkursse, nootide väljaandmist. Tuuliki sõnab, et liit toimib tänu neile ja paljudele teistele toetajatele.
Varasematel aastatel, võib-olla kümmekond aastat tagasi, toetas Eesti kirikumuusikuid Travemünde kogudus, pakkudes meie muusikutele koolitust. Tõenäoliselt lõppes pakkumine rahapuudusel, aga oli ka paar probleemset juhtumit, kus noor läks Saksamaale õppima, abiellus seal ja Eestisse tagasi ei tulnud.

Projektide toel
Suur osa liidu tegevusest toimib erinevate projektide toel. Tänu Eesti Kultuurkapitalile on KMLi juhatus saanud aastaid välja kuulutada avalikke stipendiume, et muusikud saaksid omandada uut repertuaari. Näiteks on õpitud neitsi Maarjaga seotud laule, reformatsiooniaastal luterlikke koraale ja sel aastal eesti vaimulikku muusikat. Tänavu sai stipendiumi 32 inimest.
„See on üks reaalne meetod, mida saame muusikute toetuseks teha,“ sõnab Tuuliki. Stipendiumi taotlejaid on olnud üle Eesti. Taotleja peab olema suuteline kokku panema kontserdikava ja seda ka esitama. Iga organist, kes jumalateenistuse ära mängib, sellega hakkama ei saa, täpsustab Tuuliki.
„Siin ongi organistidel vahe, kes on õppinud orelit mängima ja kes klaverit. Kas on tegu pianistiga oreli taga või organistiga,“ juhib ta lugejate tähelepanu faktile, et KMLi juhatuse hiljuti koostatud ettepanek organistide palgaküsimuses kehtib EELK kutsekategooriaga organistide kohta.
Korra-paar aastas korraldab liit seminare ja meistrikursusi. Aga koolitustel käivad ühed ja samad inimesed, need, kes võtavad osa ka kirikumuusikute konverentsidest. Need, kellel on sisemine isiklik huvi. Tuuliki isegi läks orelimängu õppima sisemisest huvist. Niisama ei lähe Võrumaalt Tallinna koolitusele, sest sõit on kallis ega tasu ära. „Meil ei ole ükski ettevõtmine jäänud selle taha, et pole projekti,“ kinnitab ta.

Puudus inimestest
Mõni aasta tagasi oli liidus tööl neli inimest: Piret Aidulo oli esimees, Helika Gustavson-Rätsep peasekretär, Marelle Siitas sekretär, lisaks veel raamatupidaja. Praegu on Tuuliki Jürjo liidu ainuke töötaja. Tuuliki kirjutab projekte ja aruandeid, koostab eelarveid ja taotlusi jne.
Inimestest võib muusikatööks küll puudust olla, aga mitte tööst. Uue lauluraamatu väljaandmise ettevalmistamiseks on moodustatud komisjon, kuhu kuulub mitu muusikut, sh ka Tuuliki Jürjo. Oktoobri viimasel nädalalõpul toimub Tartus nii kirikumuusikute kui ka lauluraamatu konverents, mille projektijuhiks tuli samuti Tuulikil hakata.
Lõpetuseks sõnab Tuuliki Jürjo, et kirikumuusika liidu esmane ülesanne on tegelda oma liikmetega. „Nemad annavad hinnangu meie tegevusele, annavad suunised, mõtteid ja ideid. Need 107 inimest on need, kelle eest me vastutame,“ ütleb Tuuliki. Oma suutlikkuse pinnal on liit teinud päris palju. Aastapäeva kontsertpalvusel 13. oktoobril Tallinna toomkirikus laulis segakoor KOSK Riho Ridbecki juhatusel, orelit mängis Kadri Ploompuu. Kontsertpalvusel tunnustas EELK Kirikumuusika Liit tublisid muusikuid. Ja neid ei olnud vähe.
Rita Puidet

ARVAMUS
Aivi Otsnik, 25 aastat juhatuse liige:
KML on täitnud abistavat rolli paljudele meie kirikumuusikutele, aga tähendanud ka suhtlust oikumeenilisel tasandil. Väga oluline osa on olnud tihedate sidemete loomisel mitme muusikaühinguga Saksamaal, kust oleme saanud liidu loomisest saadik igakülgset abi.
Sekretärina töötatud aastatel (1995–2008) oli mul võimalus korraldada seminare ja õppepäevi, kaasa aidata konverentside ja EELK laulupäevade (Otepääl, Pärnus ja Tartus) korraldamisele; koostada üsna mahukas noodikogu, mida on kasutanud paljud koorijuhid ka väljastpoolt EELKd, valides oma kooridele uut ja sobivat repertuaari (silmas pidades kirikuaastat). Aastaid tegutses KMLi juures lastekoor Väike Küünal ja mõne aasta noortekoor Candela Ardora. Korraldada sai nende laululaagreid ja kontserte. Olen olnud segakoori KOSK laulja ja eestvedaja. On põhjust olla lõpmata tänulik neil aastatel toimunu üle.

Asutatud 15. juunil 1993.
Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek.
Liidu alluvuses tegutsev koor KOSK asutati 1982.
2012. aastast antakse välja aasta kirikumuusiku tiitlit.
2014. aastast peetakse regulaarselt kirikumuusikute konverentsi.
Esimehed on olnud Ludmilla Toon, Marika Kahar, Piret Aidulo, Toomas Mäeväli, Tuuliki Jürjo (praegu).
Sekretärid: Aivi Otsnik, Kersti Petermann, Gustav-Leo Kivirand, Marika Kahar, Helika Gustavson-Rätsep, Marelle Siitas, Aet Reinhold.

Pildigalerii: