Koda vana ja uue jaoks

Eesti Rahva Muusemi (ERM) peahoone ehitatakse Tartusse Raadile valmis 33 kuuga ehk 2015. aasta lõpuks, kinnitasid lepingu allkirjastajad Eesti rahvale.

Päike, mis ebalevad kiired läinud nädala teisipäeval Raadi mõisasüdamesse tegemiste tunnistajaks saatis, sai ülekuldamiseks ajaloolised hetked. Ennelõunal Ülejõe linnajaos liikvel olijad võisid vaid imestada erinevaid logosid kandvate autode rohkust, mis sihikindlalt mõisakompleksi väravast sisse vurasid: Postimees, Maaleht, ERR jt.
Ükski meediakanal ei tahtnud teiste kajastada jätta sündmust, millel sajandi ürituse pitser. Lõpuks ometi, üle aastate, isegi sajandi, on ERM lähemal kui kunagi varem päris oma kodule, spetsiaalselt kaasaegseks muuseumiks ehitatud hoonele. Et siin talletada ja juurde koguda seda, mis ka tulevastele põlvedele pajataks lugu meie maast ja rahvast, tema elulaadist, rõõmu andvast ja muret toovast.

Vormile kohane sisu
Muuseumi uue peahoone ehituslepingu allkirjastamiseks oli jääkeldri avaramasse tarre seatud rahvusvärvides ning nimesiltidega toekas laud, kus täpselt kell 11.07 andis digiallkirja Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit ja kell 11.08 ehituse peatöövõtja Fund Ehituse juhatuse esimees Ott Kikkas. Tähtsa toimingu lähimateks tunnistajateks olid valitsuse esindajana kultuuriminister Rein Lang ja ERMi direktor Tõnis Lukas. Ohe, mis allkirjastamisakti järel ruumis maad võttis, oli üleüldine ning pingelangusest kantud: viimaks ometi jõuab eesti rahva esindusmuuseum ajutistelt pindadelt oma koju. Eesti Vabariigi 95. sünnipäevakuu künnisel antud lubadus kinnitab seda.
Minister Rein Lang ei varjanud oma kodanikurõõmu, meenutades samas, milliseid kahetsusväärseid mõtteavaldusi ERMi uue hoone teemal on ajakirjandusse jõudnud: «Lugeda tõsiseid sõnavõtte sellest, et ERMi pole rahval vaja, oli väga kurb ja pani mõtlema, et kuskil on meil hariduses ja väärtushinnangutes lünk.» Minister tänas muuseumi töötajaid, kes on innukalt kaitsnud ideed, mis lõppkokkuvõttes toob üldrahvalikku kasu.

Saada vaimult suureks
Direktor Tõnis Lukas kinnitas oma pöördumises, et ERM on vana ja uue kohtumispaik, kus ajalugu on kütuseks, mis hoiab kultuuri elus. Ta rõhutas, et uus hoone annab selleks võimaluse ja töötajaskond on 100% valmis rajatavat vormi sisuga täitma. «Meie uus maja peab oma avamispäeval olema igas mõttes maailma parim,» rõhutas minister, nimetades, et meil ei ole õigustust teha midagi eelmise päeva tasemel, sest parimat ootab ka eesti rahvas.
Usutluses kirikulehele kinnitas direktor Lukas oma rõõmu, et endisaegsete suurmeeste, ennekõike teoloogide Jakob Hurda (1839–1907) ja Villem Reimani (1861–1917) idee luua rahva vaimuvara hoidmiseks kohane koda, on teostumas. Ta meenutas tahke ajaloost, mis ülekordamisest hoolimata on innustuseks tänapäevani. Kuidas aatemeelsed oma igapäevase leivateenimise kõrvalt ööajast aega võttes rahva hüvangule mõtlesid. Kantslist kutsus Jakob Hurt eesti rahvast üles säilitama eriomast, koguma ja talletama seda, mis rahvast rahva teeb.
Helmes 1870 peetud kõnes püstitas ta eestlastele nõude «saada suureks vaimult», mida on hiljem tsiteeritud kui manifesti. Põhjendades oma kõnedes eesti keele ja rahvuse püsimise vajadust, püüdis ta rahvale tagasi anda ajaloolise mälu. Rahvuslik on Hurda meelest see, mis ta kogu rahva ühisvarana on oma esivanematelt pärinud ja mis teda teistest eristab: päritolu, meelelaad, keel ja komme, mõtteviis ja religioon.
Jakob Hurda matustel ütles tulevase muuseumi sünnisõnad ametivend Villem Reiman, kõneldes «väikeste jõudude ühinemise» väest. Ta nimetas, et kui Jakob Hurt eluajal oli külvaja, võiks ta postuumselt lõikajaks saada. Ei võinud Reiman toona teada, et õige lõikusaeg jääb juba uude, XXI sajandisse.
Olulisemaks rariteediks muuseumi kogudes on kahtlemata aga Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline sinimustvalge lipp.
Liina Raudvassar

Eesti Rahva Muuseum
1907 Jakob Hurda matusel ütleb Villem Reiman muuseumi sünnisõnad.
1909 kinnitatakse põhikiri.
1922 kasutamiseks osa Raadi mõisast.
1927 Raadile püsinäitus.
1944 lõhuti etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks.
1988 etnograafiamuuseum tagasi ERMiks.
1994 kasutusse raudteelaste klubi.
2000 taastustööd Raadil, korda abihooned hoidlateks.
2013 allkirjastatakse uue hoone ehitusleping, maksumuseks 63,1 miljonit eurot, lisaks käibemaks.