Kõpus pühitseti lipuväljak
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis / Number: 8. juuni 2011 Nr 27 /
Riigikantselei koostöös Kõpu koguduse ja vallavalitsusega avas laupäeval, Eesti lipu 127. sünnipäeval, Kõpus lipuväljaku, mis on pühendatud sinimustvalge ühe õnnistaja, Eesti Üliõpilaste Seltsi liikme Villem Reimani 150. sünniaastapäevale.
Koguduse poolt üritust korraldanud õp Hedi Vilumaa kirjeldas päeva kui meeleolukat aatemeelest kantud rahvapidu, millest võttis osa rohkelt kohalikke ja kaugemaltki tulnuid. «Kirikust mõisani, umbes 350 m, oli teeäär palistatud sinimustvalgete lippudega, juba see vaatepilt lõi meeleolu,» kirjeldab vaimulik Kõpu laupäevast palet. Ta selgitab, et kogudus oleks heal meelel eraldanud lipuväljaku rajamiseks kiriku kõrval oleva maa-ala, kus paikneb Vabadussõja mälestussammas, aga Riigikantselei üheks nõudmiseks oli, et lipuväljakuks kujundatav ala peab olema Eesti riigi omandis.
Lipupäev algas kõnekoosolekuga Kõpu kirikus, kus Eesti lipu loost pidas ettekande valitsuse sümboolikanõunik Gert Uiboaed, Villem Reimani loost rääkis Tarvo Siilaberg Reimani kolleegiumist ning Kõpu lugu tutvustas koduloolane Eha Vares.
Kui tornikell lõi kaksteist, saabus president Toomas Hendrik Ilves ning kirikulised siirdusid üle maantee, kus vana meierei esisest on kujundatud näokas väljak.
«/…/ See lipp, need värvid, said kokku siis, kui maarahvas leidis eneses julguse pidada end rahvuseks, eestlasteks,» kõneles president koosolijatele lipuväljakut pidulikult avades. Riigipea toonitas oma kõnes teoloog Villem Reimani rolli Eesti riikliku iseseisvuseni jõudmisel.
Riigikantseleil on plaanis koostöös omavalitsustega kümmekonna aasta jooksul avada igal aastal vähemalt üks lipuväljak, mille asukohaks valitakse sinimustvalge lipu õnnistaja sünnipaigaks olnud linn või alev. Esimesena oli au Kõpu vallal. Tänu oma kuulsale pojale, siin Pauna talus 150 aastat tagasi sündinud rahvusliku liikumise suurkujule Villem Reimanile.
Liina Raudvassar
