Kristlik sõnum jõuab inimesteni muusika kaudu

XI Rapla kirikumuusika festival 2. –17. augustini
Juba üheteistkümnendat korda avanevad paljude Eestimaa kirikute uksed kontsertideks, mis mitmes meie maakonnas saanud tuntuks Rapla kirikumuusika festivali nime all.
Üks omanäolisemaid ettevõtmisi Eesti kogu festivalipanoraamis on sündinud Rapla Maarja-Magdaleena kirikust Bachi «Johannese passiooniga» ning Soome kirikumuusikute abiga 1993. aasta suvel, niisiis täpselt kümme aastat tagasi. Festivali korraldatakse aastaid ka Raplast väljaspool, algul oma maakonnas, tänavu aga juba kuue maakonna 17 kirikus, lisaks kavad Tohisoo ja Kehtna mõisas – ühtekokku 25 kontserti. Nii saavad seekord festivalist osa Rapla ja maakonna kõrval naabermaakonnad Harju-, Järva-, Viljandi-, Lääne- ja isegi Valgamaa. Festivali oodataks veel mujalgi, igal aastal lisandub mõni uus kirik, aga mõistagi ei saa üritus laieneda lõputult.
Festival algab Rapla kirikus
Festivali algus ja lõpp, kogu selle toreda ja aatelise ettevõtmise süda on aga alati Rapla Maarja-Magdaleena kirik – vähetähtis pole sealse koguduse ning kirikuõpetaja Mihkel Kuke osa festivali alustamises, toetamises ja korraldamises, mis on teinud väikese maakonnalinna tuntuks mitmel pool väljaspool Eestit. Ent samas on festivali üks eesmärk viia hea muusika parimas esituses ka kõige väiksematesse maakirikutesse ja palju aastaid tehti seda tasuta.
Tänavugi on kirikufestivali imposantne algus Raplas. 2. augusti õhtul esitatakse Franz Joseph Haydni kuulsat oratooriumi «Loomine». Solistid on Eestist ja Jaapanist, oratooriumikoor on moodustatud Rapla oma kooridest koos Eesti parematest muusikutest koosneva Rapla Festivali Kammerorkestriga. Eelproovide põhjal võib oodata noorelt oratooriumikoorilt head esinemist.
Seekordne «Loomine» on ühtlasi uhke juubelipuhune esitus, sest just tänavu suvel möödub sada aastat «Loomise» esimesest ettekandest oma jõududega Konstantin Türnpu juhatusel Pärnumaa laulupeol. Mõni kuu hiljem kanti teos ette Aleksander Lätte käe all Tartus, ikka aastal 1903.
Eraettevõtluse mission kirikus
Hõlmates 17 kirikut, on Rapla festival ulatuselt Eesti suurim. Tänavu jõuab üritus esmakordselt Paldiskisse Nikolai kiriku 160. aastapäeval ning linna 220. juubeliaastal ja Viimsi vabakoguduse kirikusse.
Jätkub koostöö endiste heade partneritega paljudest omavalitsustest, kelle rahalisel toetusel kontsert kodukandi kirikus teoks saab. Rapla festivali on peetud heaks näiteks eraettevõtluse missioonist muusikas.
Festivali juht Raimo Kivistik on terve aasta kõvasti tööd teinud, et 25 kontserti paika saada. Alati on debütante esinejate hulgas, kõigil aastail on seni esinenud ansambel Tallinna Barokksolistid. 16 festivalipäeva pakuvad kontserte igal päeval eri paikades; mis hakkaks meeldima, kuhu minna kohale, selle kohta saab veel nüüdki teavet Rapla maavalitsuse koduleheküljel internetis aadressil www.raplamv.ee.
Kes tänavu esinevad?
Avakontserdi järel Tallinna Keelpillikvartett viies kirikus (Märjamaa, Vigala, Rapla, Koeru, Jõelähtme); Jaapani sopran, Soomes tuntud Savonlinna ooperikooli juhataja Chieko Okabe (ühtlasi «Loomise» solist) esineb koos pianist Aleksandra Juozapenaite-Eesmaaga Tohisool ja Tõrvas; Lahti orelikonkursi võitja, praegu Rootsis Piteas õppiv ja töötav Katrin Meriloo mängib Viljandis, Raplas ja Valgas; pärast hiljutist ühist debüüti Kadriorus esinevad festivalil koos ansamblid Rondellus ja Tallinna Barokksolistid oma kavaga «Keskajast barokini» (esinejad on kostüümides) Hageri, Lihula, Paldiski, Käru ja Viimsi kirikuis.
Esmakordselt Baltimaades esinevad jahisarvedel ja pikolotrompetitel Jüri Leiten ja Aleksei Saks koos laulja ja oreliga, suurepärase leedu soprani Gintare Skeryte ja Keila organisti Pille Metssoniga Vahastus ja Juurus; uus duo Merle Kollom (orel) – Lembit Saarsalu (saksofonid) Raplas ja Saarsalu kodukandis Türil; Viljandis ja Paides laulab festivalil neljandat korda Eesti Rahvusmeeskoor, kes annab ka lõppkontserdi Rapla kirikus 17. augusti õhtul; ning päev enne teeb debüüdi Rapla festivalil noor organist Aare-Paul Lattik kauni prantsuse-eesti kavaga.
Festivali reklaamist
Festival on valmis ootama oma kuulajaid ning nägus kollakarva festivaliteatmik saadaval kõigis 17 kirikus koos sooduspiletitega veel käesoleval nädalal. Plakatid on kirikute ja omavalitsuste seintel, reklaamlehed liikvel kõikjal. Kontserdipiletid on väga odavad. Kui ostate kiriku ukselt veel enne kontserti festivalikataloogi, toetate sellega kohalikku kogudust.
Teist aastat järjest andis Rapla maakonnaleht Nädaline festivali puhul välja erilisa, tänavu oli see 32leheküljeline ja jõudis lugejateni pärast jaanipäeva, trükis ilmus ka 4. juuli kultuurinädalalehe Sirp kaasandena.
Meie kultuurilisa «Muusikasuvi 2003» on huvitavat materjali täis: tänavusest festivalist ja kirikufestivalide ajaloost, Haydni «Loomisest», aga ka muusikute värskematest tegudest maailmas eesotsas Arvo Pärdi, nelja Järvi, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kaljuste või Annely Peeboga. Samast leiab Eesti kõigi tänavuste festivalide plaani jm.
Festival jääb teid ootama kõikjalt, Rapla on ju nii lähedal – ootama alates «Loomise» laupäevast 2. augustist Rapla Maarja-Magdaleena kirikusse õhtul kella kuueks.
Priit Kuusk,
festivali pressitoimetaja