Kristuse läbi Jumalat Isa tänades

Nädalal, mil lugeja ette jõuab kirikulehe käesolev number, leiavad nii maailma kui Eesti kirikuelus aset mitmed märgilised sündmused. Reedel, 28. novembril kohtuvad Nikaias, kus 1700 aastat tagasi toimus esimene oikumeeniline kirikukogu, paavst Leo XIV ja oikumeeniline patriarh Bartholomeus. Piiskop Philippe Jourdan on katoliku ja õigeusu kirikupeade kohtumist kommenteerinud nii: „On igatsus, et kirikud läheneksid teineteisele. Praegu neid võimalusi uuritakse. Edaspidi võiksime ka koos tähistada ülestõusmispüha.”

Nikaia kirikukogu 1700. aastapäeva puhul tegi ametliku avalduse ka Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas nõukogu, mis kogunes möödunud nädalal Bratislavas. Avaldus tehakse avalikuks samuti eeloleval nädalal, vahetult paavsti ja patriarhi kohtumise eel.

Nikaia kirikukogu 1700. aastapäeva tähistamine on pannud paljude kirikute juhte ja liikmeid küsima, kuidas saaks Püha Vaim juhtida meid killustatusest ühtsuse ja lõhedest lepituse poole. Loomulikult ei tähenda kirikute ühtsus kristluse teoloogilise, spirituaalse ja kultuurilise elurikkuse tasalülitamist, kuid miinimumprogrammina võiks see tähendada kantsli- ja armulauaosadust (erinevate kirikute vaimuliku ameti ja sakramentide tunnustamist).

Eestis on uue kirikuaasta esimene pühapäev märgilise tähendusega seetõttu, et minnakse üle ühtlustatud peajumalateenistuse (missa ja sõnajumalateenistuse) korrale. Sellele on eelnenud pikk protsess. Uue peajumalateenistuse korra sõnalise osa kiitis EELK vaimulike konverents heaks 2024. aasta jaanuaris.

Tänavu märtsikuus kiitis EELK piiskoplik nõukogu heaks ühtlustatud peajumalateenistuse liturgia koos muusikaga ning otsustas selle kehtestada alates 30.11.2025. See tähendab, et eelolevast pühapäevast ei kehti meie kirikus enam ametlikult agenda (1951) ja kirikukäsiraamatu (2009) peajumalateenistuste korrad, vaid ühtlustatud peajumalateenistuse kord, millega saab aga kasutada nii agenda kui kirikukäsiraamatu palveid ja liturgilisi tekste.

Jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon on ära teinud suure töö, valmistades ette liturgia abimaterjalid: kirikulise vihiku, vaimuliku manuaali ja organisti manuaali. Tänaseks on need trükist ilmunud ja kõigile kogudustele jagatud. On olnud rõõm tõdeda, et üle kogu Eesti on piiskopkondades ja praostkondades korraldatud vaimulikele ja kirikumuusikutele koolitusi ühtlustatud jumalateenistuskorraga tutvumiseks.

Küllap võtab uue korraga harjumine aega ja nõuab kannatlikkust, kuid olen täiesti kindel, et meie kirik on selleks valmis. Muudatused, mida kogudus uuele korrale üle minnes peab ette võtma, on pealegi üsna väikesed ning neid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel – uus kord ei olegi tegelikult nii väga „uus”, vaid sümbioos nii agenda kui kirikukäsiraamatu kordadest.

Kindlasti kaob aga selle kasutuselevõtuga aastatepikkune konkurents agenda ja kirikukäsiraamatu vahel ning EELK jumalateenistuselu muutub sujuvamaks ja korrastatumaks.

25.-26. novembril koguneb Tallinnas Mustamäe kirikus esmakordselt EELK Kirikukogu XXXII koosseis. Valitakse kirikukogu abijuhatajad, komisjonid ning konsistooriumi kantsler ja assessorid. Kirikukogule tutvustatakse EELK strateegia tegevuskava, mille on heaks kiitnud ametist lahkuv kirikuvalitsus.

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik kogu, kelle pädevuses on suundanäitavate ja teedrajavate otsuste langetamine. Eelmine kirikukogu koosseis läks ajalukku uute piiskoppide valimise ja piiskopkondade loomisega, aga ka mitmete kirikuseadustiku muudatuste vastuvõtmisega. Praegu alustaval kirikukogul seisab samuti ees mitmeid olulisi otsuseid, olgu näiteks toodud kasvõi uue lauluraamatu heakskiitmine.

Ennekõige suunab aga  käesoleva kirikuaasta lõpp ja uue algus meie südamed ja meeled Kristusele, kes tuli kord sellesse maailma jõululapsena ja tuleb peatselt kõikvõitnud Kuningana, et koguda oma aujärje ette kõik rahvad.

Tema tulekuks valmistumine on kiriku peamine ülesanne ning see seab õigesse valgusesse ja järjekorda ka kõik meie ajalikud otsused, plaanid ja ettevõtmised. Pauluse sõnadega: Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades. (Kl 3:17)

Õnnistatud uut kirikuaastat!

Marko Tiitus

piiskop