Kui Valgas asutati eestikeelne kogudus ja kool

Valga Jaani kiriku 200. aastapäevaks oli kirikusse üles pandud näitus Valga Peetri kirikukoolist ja selle juhatajast Hans Einerist.

Näitus põhineb sel aastal Valga Muuseumi ja Valga keskraamatukogu koostööna ilmunud elulooraamatul Valga tuntud haridus- ja kultuuritegelasest Hans Einerist – «Hans Einer 1856–1927. Koolile pühendatud elu». Ilmunud raamat tugineb aga raamatukoguhoidja Anujelisa Lehtmetsa diplomitööl.

Algus on tehtud
19. sajandi II poole Valgat polnukski nagu õige eesti linnaks lugeda, sest kuigi linnas ja selle lähiümbruses elas hinnanguliselt 2000 eestlast, ei olnud seal eestikeelset kogudust ega kooli. Jaani luteri kiriku õpetaja kõneles saksa keelt. Eesti keelt ei osanud ka samas kirikus kaks korda kuus teenistusi pidav Luke koguduse õpetaja. Nii olid eestlased sunnitud käima kas saksa- või lätikeelsetel teenistustel.
Ärksamad linnakodanikud pöördusid Karula pastori Evald Paslacki poole palvega rajada Valka Jaani koguduse abikogudusena eestikeelne Peetri kogudus, aga ka kool. 1879 septembris kogunesid eestlastest majaomanikud ja pereisad «kirikukolleegiumi» koosolekule, kus otsustati avada eestikeelse õppetööga kool. Juulis 1880 anti teada, et loodava linnakoguduse alla arvatakse kõik eestlased, kes elavad linnas, selle lähiümbruses ja Kaagjärve vallas.

Poole aastaga
Valga Peetri-Luke koguduse arhiivist võib 1880. aastast pärit dokumendilt lugeda: «Eestlasi elas ju ammu Valga linnas ja ümberkaudsel maal. Vaimu hariduse poolest oli neil aga, iseäranis linna eestlastel, raske lugu; ei neil olnud omal kooli ega kirikut.» Kooli osas lahenes mure märtsis 1880, kui toimus kirikukooli pidulik avamine, millest võtsid osa ka Evald Paslack, praost Heinrich Kupffer ja bürgermeister Dahlberg.
Kooli ruumideks oli kaks tuba ja kooli oli vastu võetud 34 õpilast. Otsuse vastuvõtmisest kooli avamiseni oli kulunud pool aastat. Ettepanek hakata kooli õpetajaks ja juhatajaks, samuti loodava koguduse köstriks ja organistiks tehti Cimze seminari lõpetanud Hans Einerile (1856–1927), kes saabus Valka juulis 1880. Seni täitis tema ülesandeid eesti keelt valdav lätlane Karl Schmidt.
Valga Peetri koguduse kuulutas Karula pastor Paslack avatuks 1880. a 10. augusti jumalateenistusel Jaani kirikus. Hans Einer kinnitati samas pidulikult köstri-kooliõpetaja ametisse.

Piiblilugusid ja katekismust
Koolis kehtis lihtne reegel: tunni ajal ei tohtinud ringi vahtida, lohakil istuda ega naabriga sosistada. Raamatutel ja vihikutel pidi paber ümber olema ja otse loomulikult tuli õpetaja iga korraldus täita. Jõulusid tähistas kogu kool ühiselt, kevaditi mindi ühekoos Koiva jõe äärde laulma ja mängima ning kooliaasta lõppu tähistati pidulikult.
Sinna seltskonda sattus hilisem Tartu ülikooli rektor ja E.E.L.K. peapiiskop Johan Kõpp (1874–1970), kes oma mälestusteraamatus «Mälestuse radadel» kirjutas: «1886. a jaanuaris viiakse mind viimaks 11-aastase poisina Valka. Mingipärast tuleb mul ühes isaga külastada ka eesti koguduse õpetajat Rudolf Kallast. See oli omaviisi põnev retk, mis õpetaja haruldase lahkuse tõttu muutus õige meeldivaks. Lahkudes on kaasas õpetaja kingitusena kaks raamatut: «Kuidas peab piiblit lugema» ja «Piibli salmid». Katse järel sain koolis altpoolt arvates teise jakku.» (1991, lk 86)
Iga päev algas koolis usuõpetuse tunniga: üks päev õpetati piiblilugusid, teine päev katekismust. Kirikulaule harjutati ühiselt laulmistunnis. Ülemas klassis käis õppetöö alguses saksa keeles, et lõpetajad võiksid kreiskoolis edasi õppida, kuid tsaaririigi survel muudeti see hiljem venekeelseks.
Nõudmised vene keele osas suurenesid veelgi ja õppekavast kästi kõrvaldada mitu õppeainet. Kirikuvõim keeldus muudatusi tegemast ja Liivimaa provintsiaalkonsistooriumi kindralsuperintendendi Friedrich Hollmanni käsul 1893. a sügisel kool suleti.

Heal lapsel mitu nime
Peetri kogudus ei olnud otsusega rahul ja asutas kohe uue kooli Heinrich Eineri erakooli nime all. Tekkisid aga uued probleemid. Seaduse järgi tohtisid seal õppida vaid poisslapsed. Seepärast alustas 1894. a sügisel kirikukool taas tööd Hans Eineri juhatusel, mis andis õiguse koolis õppida ka tütarlastele. Koolivalitsus nimetas kooli Valga Eesti Jaani koguduse kirikukooliks, piiskop Hollmann aga Eineri erakooliks. Nii tundis kooli ka kohalik rahvas.
Põhiliseks õppekeeleks sai paraku vene keel, vaid emakeelt ja usuõpetust õpetati eesti keeles. Kuidagi õnnestus mõnel aastal siiski välja kaubelda luba õpetada alamates klassides ka teisi aineid emakeeles, sest tegu oli erakooliga. 1898. aastaks oli õpilasi koolis üle saja. Kooli revideerivad inspektorid jäid õppetasemega igati rahule.

Ebaõnnestunud katse
Kooli majanduslik seis ei olnud 37 tegutsemisaasta jooksul kunagi kiita. Töötati üsna väikesel rendipinnal siin ja seal. 1890 pöörduti palvega toetuse saamiseks Hollmanni poole, ent toetus jäi saamata ja oma maja jäigi ehitamata.
Rahamure tõttu ähvardas kooli paarkümmend aastat hiljem sulgemine, ent kuna linnal ei õnnestunud 1911. a avada algkooli, toetati tegutsevat kirikukooli. I maailmasõda halvendas veel niigi raskustega võitlevat kooli. 1918. a septembris otsustas kirikunõukogu kooli 1. oktoobrist ajutiselt sulgeda. Kuigi otsus oli ajutine, sai see kooli jaoks lõplikuks. Teadaolevalt sai Valga Peetri kirikukoolis alghariduse enam kui 3000 last.
Sõja puhkedes perega Tallinna kolinud Hans Einerist sai vabariigi loomise järel mõneks ajaks riigikassa laeka- ja varahoidja, kuid ta naasis peatselt Valka ja töötas aktsiisiametnikuna. Silmapaistev pedagoog, eesti keele grammatika õpikute autor Hans Einer suri 23. veebruaril 1927.
Rita Puidet