Kummardus emakeelele ja pühakirjale

Paide Püha Risti kogudus tähistas eilset emakeelepäeva kummardusega emakeelele ja pühakirjale. Ette loeti Johannese evangeelium.

„Kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles 

igavikku omale otsida?“ 

Need on 14. märtsil sündinud Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) kuulsad luuleread, mis kaunistavad meie kirjanduslugu ja on juba sajandeid andnud rahvuslikule indentiteedile hoogu. Kindlasti ei möödu ühtegi emakeelepäeva, kus neid sõnu ei lausutaks, meenutataks.

Nende ridade sellisel kujul maakeelde jõudmises on otsustavat osa mänginud esimese eestikeelse Piibli ilmumine 1739. aastal. Pastor Anton Thor Helle tõlgitud põhjaeestikeelne terviklik Piibel sai aluseks eesti kirjakeelele. Just seda olulist sidet pühakirja ja emakeele vahel sooviti Paides esile tõsta ja mõlema eest tänada.

Emakeel ja pühakiri

„Tänu ei ole kunagi liiga palju. Võib tänada ka selliste väärikate asjade eest nagu emakeel ning pühakiri ja tuletada meelde, kui seotud nad on, kui palju on Piibel mõjutanud kirjakeele arengut. Seega tegime kummarduse Piiblile ja emakeelele,“ kõneles Paide koguduse õpetaja Andres Tšumakov emakeelepäeva tähistamisest, lisades: „Minu usk ja veendumus on, et nii kaua kui on inimesi, kes loevad Piiblit eesti keeles, pole ohtu, et meie emakeel ära kaoks.“

Just seda tehti eile ka Paide Püha Risti kirikus. Emakeelepäeva tähistamiseks loeti ette Uue Testamendi neljas raamat ehk Johannese evangeelium, mis algab oma tuntud proloogiga: 

„Alguses oli Sõna

Ja Sõna oli Jumala juures

Ja Sõna oli Jumal.

Seesama oli alguses Jumala juures.

Kõik on tekkinud tema läbi 

ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.

Mis on tekkinud

tema kaudu, oli elu,

ja elu oli inimeste valgus.“ 

(Jh 1:1–4)

Piiblimaratoni lühidistants

Õpetaja Tšumakov nimetas ettevõtmist ka piiblimaratoni lühidistantsiks, sest 21 Johannese evangeeliumi peatükki lugesid 21 inimest ja see kestis umbes kolm tundi. Neid, kes soovisid peatükke lugeda, oli sedavõrd palju, et pastor loci loobus ise ja andis võimaluse neile, kel selleks igapäevaselt avalikus ruumis vähem võimalusi. Ettelugejate seas oli Järva praostkonna vaimulikke, oma Paide koguduse liikmeid, teiste kirikute Paide koguduste liikmeid (metodistid, baptistid), aga ka Paide linnavolikogu esimees Tarmo Alt, Paide Muusika- ja Teatrimaja direktor Martha-Beryl Grauberg ja rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Kui sageli peetakse sellistel ettevõtmistel kõnesid ja ettekandeid, siis seda Paides ei tehtud. Keskmes oli kaunis emakeeles loetud pühakirja sõna. „Võime palju rääkida Piiblist ja emakeelest. Pidada ilusaid kõnesid. Meie soov oli aga sel päeval lasta lihtsalt kõlada pühakirja tekstil,“ ütles õp Tšumakov selgituseks. Küll said soovijad uudistada väikest piiblinäitust, kus erinevad pühakirja väljaanded olid avatud just Johannese evangeeliumi algusest.

Kätlin Liimets