Möödunud nädala neljapäev ja reede olid ajaloolised päevad – esimest korda külastas Eestit Briti monarh.

Teoks sai Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse prints Philipi, Edinburghi hertsogi riigivisiit Eestisse.

Kuninglik paar saabus Leedu ja Läti külastuse järel  neljapäeva keskpäevaks Eestisse. Pooletunnise külaskäigu ajal Kadriorus kinkis kuninganna president Toomas Hendrik Ilvesele Bathi ordeni rüütli suurristi ja sai vastu Maarjamaa risti keti.

Oleme mereriik

President andis kingitusena üle Anu Raua gobelääni «Mere riik», kuninganna tõi kingiks  monogrammiga veinikannu.

Tekstiilikunstnik Anu Raud, Viljandi Jaani koguduse liige, ütles Eesti Kirikule, et tellimus kududa kuningannale kingituseks vaip, tuli talle viimasel hetkel ja päris uut luua ta ei jõudnud. «Tegin olemasolevatest valiku ning jään kokkuvõttes rahule: kuninganna sai majesteetliku kingi, mis igati iseloomustab Eestit.

«Mere riik» on inspireeritud ühest vanast triibulisest tekist, kuhu kudusin lained kalasabamustriga sisse. Foonis on päikese tee meres, valgus tuleks justkui tuletornist. Lainetel on seitse pisikest kalapaati, lähemalt vaadates on näha seal ka imepisikesed sinimustvalged lipud,» kirjeldas kunstnik oma tööd. «Mul on rõõm, et minu «Mere riik» teise mereriiki, Suurbritanniasse on jõudnud, et seal meenutada riigivisiiti Eestisse.»

Samal päeval oli kuningapaar Kumus Briti suursaadiku Nigel Haywoodi vastuvõtul, kus kohaletulnuid üllatas see, kui paljudega jätkus kuningannal aega vabaks ja sõbralikuks vestluseks.

Koos õhtustamas

Visiidi esimese päeva lõpetas president Toomas Hendrik Ilvese ja proua Evelin Ilvese antud õhtusöök Mustpeade majas, kus mõlemad riigipead kõne pidasid, meenutades I maailmasõda, mil Suurbritannia abistas Eestit Vabadussõjas.

Riiklikule õhtusöögile kuninganna ja printsi auks oli palutud ka Anu Raud. «Kui minu nimi välja hüüti, sain osaliseks tõeliselt üllatavale hetkele: kuninglik paar tundis mu ära ja väljendas mulle kui vaiba autorile tänu,» ütles Anu Raud ja lisas, et kuninganna jättis väga mõjusa, särava ja intelligentse  mulje.

Õhtusöögist võtsid osa peapiiskop Andres Põder ja praost Gustav Piir. Edinburghi hertsogil ja praost Piiril arenes kohvilauas vestlus Vabadussõjas osalenud Briti ohvitseridest, kellest mõnda hertsog oli isiklikult tundnud.

Neljapäeval peeti mälestushetk Püha Vaimu kirikus Vabadussõjas langenud Briti mereväelaste mälestustahvli juures, kus osalesid ja asetasid pärja kuninglikku visiiti saatnud sõjalaeva HMS Liverpool kapten ja kaplan ning Eesti poolt sideohvitser Toomas Peek, heraldik Priit Herodes ja praost Piir. Samasuguse mälestustahvli, nagu on Püha Vaimu kirikus, avas prints Philip ka Riias, kolmas tahvel asub Portsmouthis Inglismaal.

Kaitsevägi on oluline

Riigivisiidi teine päev algas mälestushetkega Briti Kuningliku Mereväe mälestustahvli ees Meremuuseumi juures, kus palvuse pidas praost Gustav Piir.

Edasi suunduti Raekoja platsile ja järgnevale sai kaasa elada juba kogu Eesti rahvas: kes mahtus platsile, kes tegi seda teleri ees. Kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi auks korraldatud kontserdil «Eesti laulab» esines 700liikmeline koor dirigent Aarne Saluveeri taktikepi all.

Eestlased on ajast aega kõikvõimalikel puhkudel laulu üles võtnud ja seegi kord oli kindlasti kõige emotsionaalsem osa kuningapaari visiidist ühislaulmine. Mõni õnnelik sai kuninganna ja printsiga ka paar lauset vahetada.

Viimane ametlik üritus oli mereväetseremoonia Tallinna vanasadamas, kus kuninganna kohtus Briti sõjalaeva HMS Liverpool pardal Afganistani rahumissioonidel käinud sõjameeste ja nende peredega.

Kuninganna kinkis Eesti kaitseväele Suurbritanniast ostetava miinijahtija Admiral Cowani laevavapi, mille on kujundanud  Priit Herodes.  Laev ise jõuab Eestisse tuleval kevadel. Edinburghi hertsogi nimel visati merre pärg mälestamaks Vabadussõjas langenud britte. Sadamas oli ka kuningapaari lahkumistseremoonia.

 

Kuninganna Elizabeth II

on sündinud 21. aprillil 1926 Londonis. Et temast kunagi troonipärija saab, ei osanud siis veel keegi ennustada. Kui aga Elizabethi onu kuningas Edward VIII 1936. aastal troonist loobus ja tema isast sai kuningas George V, oli ka pere vanem tütar Elizabeth troonipärija seisusesse tõusnud. Elisabethil oli ka noorem õde Margaret.

20. novembril 1947. aastal abiellus Elizabeth Kreeka ja Taani prints Philipiga, kes abielu tõttu loobus kreeka õigeusust ja astus anglikaani kiriku liikmeks. Esimene laps, prints Charles sündis 14. novembril 1948. 15. augustil 1959 sündis tütar – printsess Ann.

6. veebruaril 1952. aastal olid Elizabeth ja Philip parajasti Keenias, kui kuningas George V suri. Elizabeth krooniti kuningannaks 2. juunil 1953. Kuningannana  sünnitas ta veel kaks last: prints Andrew sündis 1960. ja prints Edward 1964. aastal. Tänavu 80aastaseks saanud kuninganna on hakanud pikkamööda oma avalikke kohustusi lastele andma. Kui kuninganna peab aga vastu 21. detsembrini 2007. aastal, saab temast Suurbritannia ja rahvaste ühenduse valduste ajaloo eakaim monarh. Ametlik troonipärija on vanim poeg Walesi prints Charles.

 

Huvitavat kuninganna elust

Elizabeth II on 40. Briti monarh.
Ta teeb ainult paar riigivisiiti aastas. Kuninganna on külastanud üle 130 riigi.
Kuninganna on oma valitsusajal saanud üle 3 miljoni kirja ja kaardi.
Kuninglik paar on saatnud ligi 40 000 jõulukaarti.
Elizabeth II ei anna kunagi intervjuusid.
Kuninganna sünnipäev on 21. aprillil, aga seda tähistatakse alati juunis.
Oma valitsemisajal on ta avanud 15 silda ja lasknud vette 23 laeva.
Elizabeth II on 30 ristilast.
Oma esimese e-kirja saatis ta 1976. aastal.
Kuninganna valitsemisajal on vahetunud kuus Canterbury peapiiskoppi.

Tiiu Pikkur
Liina Raudvassar

ARVAMUS

Suurbritannia tunnustas Eesti Vabariiki 26. jaanuaril 1921 ja taas 27. augustil 1991. Siiski ei järgnenud kummalegi tunnustamisele kõige kõrgemate külaliste külaskäike Eestisse. Isegi pikaajaline peaminister Tony Blair jõudis Tallinna alles möödunud aastal.

Mitmed meie poliitikud ning diplomaadid nägid kuninganna Elizabethi 24tunnistes riigivisiitides Leetu, Lätti ja Eestisse väga olulist kinnitust tõsiasjale, et nendes kolmes väikeriigis on üleminek totalitarismist demokraatiasse edukalt lõpule viidud.

Ja küllap neil on õiguski. Euroopa vanemaid riigivalitsuslikke institutsioone – Briti kuningakoda – möönab meie saavutust nii teos (kuninganna visiidid) kui ka sõnas (kuninganna kõned).

Elizabeth Regina näol on tegemist meeldiva daamiga. Ta mõistab selgesti oma tähendust ning tähtsust, ilma et ta tekitaks kelleski, kellega kohtub, väiksuse või alaväärsuse tunnet.

Imekspandav on ta kohusetunne olla see ja käituda sellena, kelleks ta sattus olema tänu oma sünnile ja mitmele juhuslikule kokkulangevusele.

Enn Soosaar