Lagle Heinla: tahan teha seda, milleks Jumal mind kutsub
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood / Number: 25. september 2024 Nr 35 /
29. septembril 50aastaseks saav Londoni eesti koguduse õpetaja Lagle Heinla elab Suurbritannias juba 27 aastat. Viimast 30 eluaastat võrdleb ta kiirteel kulgemisena ning näeb juubeliikka sisenemist võimalusena tempot aeglustada.
Nüüdisaegsete vahendite toel Londoni ja Tartu vahele mõttesilda ehitades teeme ühiste jõududega sissevaate Lagle Heinla peatselt poolesaja aasta pikkusesse eluteesse, millest ta üle poole on Eestist eemal veetnud.
Kui noore vaimulikuna kõnetas Laglet ütlemine „Inimene eeldab, Jumal juhib", siis tänaseks pisut küpsemasse ikka jõudes on ta seda mõtet edasi arendanud ja võtab oma elu motoks „Luba vähem, saada korda rohkem“.
Kuidas sulle meeldib ennast esitleda, kas oled eestlane või londonlane või maailmakodanik? Mis sinu identiteeti enim esindab?
Oleneb, kes küsib, tavaliselt on vastus: eestlane. Inglismaal sisekontekstis olen esmalt londonlane ja siis täpsustusega – sündinud Eestis. Identiteet on minu arvates seotud sünniga, sündinud eestlasena, suren eestlasena.
Sinu peatselt 50aastasest elust on nüüdseks umbes pool veedetud võõrsil.
Tõsi see on, olen oma 50 eluaastast 27 Inglismaal elanud. Rohkem siin kui Eestis. Muidugi kvaliteet ja kvantiteet on erinevad asjad!
Saabusin Londonisse 1996. aasta jõuludeks värskelt ordineeritud diakonina. Sellega algas minu vikariaadi teine, praktiline poolaasta.
Identiteet on minu arvates seotud sünniga, sündinud eestlasena, suren eestlasena.
Septembris 1997 ordineeriti mind Eestis õpetajaks ning tagasi Inglismaale saabusin juba Londoni koguduse õpetajana.
Selle 27 aasta sekka on jäänud viis kogudust, väga palju rongisõite üle kogu Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ja lugematu arv südamlikke kohtumisi, häid vestlusi, valusaid hüvastijätte ning mälestused, mis mind siiani toetavad.
