LAULU LUGU – Sind kiita taevas igavest

Cantate-pühapäeva päevalauluks pakub meie kirikukalender Kiriku laulu- ja palveraamatu laulu nr 292 Eks mu kohus tänu teha Jumalale ilma pääl?
Laulu looja Paul Gerhardt on saanud endale nime Jumala harfimängija, mis peab väljendama midagi väga erilist, suurt ja tähendusrikast, sest tema heroiline laululooming on sügavas kontrastis tema traagilise elukäiguga.
Pisut rääkisime Paul Gerhardtist advendiaja alguses (vt Laulu lugu 28.11.2001). Täna on põhjust seda teha veidi pikemalt.
Ajaloosündmuste meelevallas
Paul Gerhardt sündis 12. märtsil 1607. a. Gräfenhainichenis (Wittenbergi lähedal), kus tema isa oli maa- ja majaomanik, aga ka selle väikese linnakese linnapea. Juba varases nooruses jäi Paul vaeslapseks. Soovides jätkata emapoolse suguvõsa traditsioone, astus Paul Gerhardt 1628. aastal Wittenbergi ülikooli teoloogiat õppima, et valmistuda kirikutööle.
Õpingud venisid aga pikale, kuna Saksamaad kurnas Kolmekümneaastane sõda, katk ja nälg. Pärast ülikooli lõpetamist tuli Paul Gerhardtil rida aastaid leiba teenida koduõpetajana, kuni alles aastal 1651 pääses ta vaimuliku ametisse Mittenwaldes (Brandenburg) ja seejärel sai temast 1657. aastal Berliini Püha Nikolai kiriku õpetaja.
Nii nagu mitu luterlikku pastorit, keeldus ka Paul Gerhardt 1664. aastal alla kirjutamast nn tolerantsusediktile, millega kuurvürst nõudis oma poliitika toetamist. Järgnes kirikutööst eemaldamine aasta ni 1669, mil Paul Gerhardt sai ülemdiakoni koha Lübbenis (Frankfurdi lähedal Oderil), kus ta 27. mail 1676. aastal suri.
Isiklikud kiituselaulud
Ka Paul Gerhardti perekonnaelu oli täis traagikat. Olles ise juba 48aastane, rajas ta kodu Anna Maria Bertholdiga, kammerkohtu advokaadi 32aastase tütrega. Jumal kinkis neile küll lapsi, kuid surm kutsus nad ära väga varakult, nii et vaid üks poeg jäi alles pärast vanemate surma. 1668. aastal algas Paul Gerhardti lesepõlv.
Sellelt taustalt edasi liikudes Paul Gerhardti kirikulaulu loomingu juurde, võime vaid imetleda, kuidas oma nooruspäevadest alates pidevalt surma külvatud valu ja kaotust tunda saanud mees on pärandanud meile nii rohkesti helgeid kiituse- ja tänulaule ning kokkuvõtteks ristiinimese rõõmsad ja julged tunnistussõnad, täis sügavat rahu: Aeg kõik asjad lõpetab, Jumal ikka armastab.
Ühe huvitava tähelepaneku on teinud hümnoloogid. Kui jälgime Martin Lutheri ja teiste XVI sajandi usupuhastusaja kirikulaulikute loomingut, märkame, et need on kirjutatud meie-vormis. Sinna kõrvale tõi Paul Gerhardt mina-laulud. Võib siis ütelda Tauno Väinölä sõnadega, et Paul Gerhardt ei laula Lutheri kombel kiriku nimel, vaid tema laulud on isiklikud. Ta väljendab oma usku, omi kogemusi, tundeid ja igatsusi avameelselt, südamlikult ja lihtsalt.
Paratamatu lühendus
Eestikeelsesse lauluraamatusse jõudis laul Eks mu kohus tänu teha 1741. aastal ja püsis originaalile vastavalt 12salmilisena kuni meie viimase lauluraamatu-uuenduseni. Kui praegune Saksa lauluraamat on laulu kahe salmi võrra lühendanud, jäi meil alles vaid neli salmi (soomlased on kõik 12 salmi säilitanud!), kuna vana tõlke mitu salmi oleksid säilitamiseks nõudnud olulist ümberluuletamist, milleks me tol korral ei olnud suutelised.
Laulu viisi on loonud Johann Schop, kelle eluloolised andmed on napid ja pisut ebakindlad, aga temast oli juttu juba ühenduses lauluga Jeesusega käia võtkem KLPR 317 (vt Laulu lugu
6.02.2002).
Selle loo Paul Gerhardtist tahan lõpetada paljukannatanud ja paljusaavutanud Jumala harfimängija enese sõnadega: Mul on tuhat põhjust rõõmustamiseks. Igale minu rõõmu segavale murele vastan ma, öeldes: Ja siiski!
Jaak Salumäe