Leheteos saab igaüks kaasa lüüa

Minu vanaema tavatses jaanipäeval märkida, et kaugel need jõulud enam, ning jõuludel omakorda, et jaanid pole mägede taga. Lapsena tajusin väites ilmset absurdsust – iga päev tundus pikk ning kahte pööripäeva lahutav intervall suisa igavik.

Elukogemus on pannud iseoma seisukohti korrigeerima ja tundma, et esiemal oli õigus – aeg liigub kiirelt. Kiiremini kui teinegi kord ise sooviks. Nutikamad meie seast ei ignoreeri aga aja kulgu dikteerivat loodusseadust, andes endale aru – ajaga võidu ei jookse, aga aja asjakohane kasutamine on siiski igaühe võimuses.

Vana-Rooma luuletaja Horatiuse oodist üldtuntud väljend Carpe diem (ladina keeles kasuta/nopi päeva) on nende inimeste lipukirjaks, kes planeerivad oma tegemisi ning seavad samme varem paika seatud plaani järgi. Andes endale aru, et spontaansus on ilus, aga ainult piiratud annuses.

Selline kaalutletus oli omane meie esivanematele. Elu jätkusuutlikkuse tagas igapäevase tegevuse arukas planeerimine. Kevadtöid ei saanud sügisel teha või mõnel aastal hoopis vahele jätta. Aga ka jaanik tuli ära lustida ja jõulupühad töötegemisest eraldada.

Vanaema juttudest on meeles veel selgitus, et laupäeva õhtul kuuldud kirikukell, mis üle Võrumaa küngaste kihelkonna kaugemassegi serva jõudis, oli kindlaks märguandeks nädalatöö lõpetamiseks ja seetõttu kannab murdesõna puulpäiv (pool päeva) sügavat sisu.

Eesti Kiriku toimetus on pärast kosutust pakkuvat suvepuhkust tagasi töölainel ning suvesoojast kogutud uue energiaga valmis jätkama oma lugejate teenistuses. Rõõmuga valmis vahendama kirikuelu mitmekesisust ning oluliste teemade paljusust.  

Esimeste lehenumbrite sisu planeerides oleme väljakutse ees, kuidas tuua trükimusta juulikuised sündmused. Kuna vaikimisi on omaks võetud eeldus, et iga oluline sündmus peab jõudma kirikulehte, siis ei täi me leppida mõttega, et kõik heinakuul toimunu jääb kajastamata.

Eesti Kirikule omistatud ülesanne toimida ajalookroonikana on vaieldamatult ambitsioonikas. Millest kirjutada, seda on palju. Rõõmustavalt palju. Kordan ennast, kui väidan taaskord – raske pole leida, millest kirjutada, vaid kuidas teema trükikõlblikuks saab.

Muidugi on rõõmustav, et kirikuelu ei võtnud tuure maha isegi meie laiuskraadil ülipopulaarsel suvepuhkuste kõrgajal. Kirikuga seotud sündmused pakkusid arvestatavat konkurentsi üldisele sündmuste kalendrile. Uudiskünnist ületavat toimus igal nädalal, eriti nädalavahetusel.

Pikast nimekirjast paar juhuslikku nopet tehes saab meenutada, et just siis toimusid Puhjas kristlik noortefestival JäPe ning laste- ja noorsootöö ühenduse suvepäevad Põltsamaal, mitmete kirikute ja koguduste aastapäevade suurejoonelised tähistamised üle Eesti ja Pilistveres kirjandusfestival Elusamus.

Aga ka juuli algul tervet Eestit haaranud laulu- ja tantusupidu „Iseoma“. Laulupeo programmis oli tänavu väga selgelt tajuda religioosset mõõdet ning laulukaare alla oli esinemiseks kutse saanud märkimisväärselt palju kirikukoore.

Pärnu-Jaagupi koguduse koori dirigent ütles eravestluses ilusti, et esmakordselt saab koor laulupeoks selgeks õpitud laule esitada ka jumalateenistusel ning see andis läbi aasta toimunud lauluproovidele sügavama mõtte.

Eesti Kirik soovib õigustada lehele pandud lugejaootusi ning püüab augustikuu numbrites markeerida teemad, mis juulikuus sündmustena esil. Seetõttu lubame käesoleva kuu lehesisuks mõndagi meenutavat. Kestvas suves on see veel igati paslik.

Meie tublidele lugejatele tahan aga meelde tuletada võimalust ka ise leheteos kaasa lüüa. Et Eesti Kirik oleks terve EELK leht, selleks ei piisa toimetuseliikmete jõust. Selleks ootame rohkelt kaastöid ja vihjeid sündmustele ja teemadele.

Üheskoos saame näidata, et kirikuelu ja vaimulikud teemad pole vaid ühe mullistunud seltskonna eraasi, vaid arvestatava hulga kodanike kindel valik. Nende  valik, kelle jaoks on kristlaseks olemine eluviis ja alus osaduseks, kuhu on teretulnud iga liituja.

Eesti Kirik on valmis kajastama teemasid, mis pakuvad lugejatele huvi. Selleks palun saatke toimetusele oma küsimusi, arvamusi, ettepanekuid. Jaksu mööda avame neid, kaasates selleks oma ala asjatundjaid.

Kasutame päeva!

Liina Raudvassar