Maal maalis

Sellise pealkirja all esitab Eva Jänes oma järjekordset väljapanekut. Toimumiskohaks on seekord Tallinna keskraamatukogu näitusesaal.

Juba kunstniku eelmistel isiknäitustel oli näha, et ta pöörab erilist tähelepanu ka maalide raamidele, eelistades ilusa faktuuriga laia puitraami, mida kohati katab maaling. Kõnealune näitus keskendubki sellele väljendusviisile – kõiki maale ümbritseb maalitud raam, siit ka näituse pealkiri.
Kui kuni 19. sajandini lisas maalile väärikust erineva profiilinguga kuldraam, siis sama sajandi lõpuosas muutus seoses kunsti uuenduslike liikumistega mitmekesisemaks ka maali vormistus. Tuli kasutusele lihtne neutraalses toonis puitraam. Ent selle kõrval olid avatud ka kõik muud võimalused, mida eriti kasutasid mitmed sümbolistlikud ja juugendiaja kunstnikud.
Kümmekond aastat tagasi nägin Amsterdamis igati huvitavat väljapanekut selle perioodi maalikunstist, kuhu olid valitud vaid need tööd, mida ümbritses kunstniku poolt eriliselt kujundatud raam. Ka meil toimus 2004. a Adamson-Ericu muuseumis sellelaadne näitus eesti kunstnike töödest pealkirja all «Ilus raam – raami ilu». Niisiis võibki raam olla terviku oluline osa. Ta muutub aja ja kunsti muutudes ning saab nii olla ka omamoodi ajastu märk. Siinkohal meenutaksin näiteks ühe sõjaaegse maali peentest kasetüvedest raami.
Maali ja raami sisulis-emotsionaalne terviklikkus tuleb kujukalt esile ka kõnesoleval näitusel. Lõuendilt alguse saanud teema jätkub omal viisil puitraamil, tekitades kohati tunde, nagu tahaks ta laieneda ka ruumi.
Eva Jänese maalide kujundikeel on abstraktne, geomeetriline. Nagu maalide pealkirjad viitavad, on nende emotsionaalseks aluseks kas loodusmuljed või muusikast (?) inspireeritud puhas geomeetria («Akord», «Kolmkõla»). Kõik 11 tööd on valminud sel aastal. Kunstniku väljendusviis on jõuline, aktiivne, värvikas. Siin on oma punased, sinised, rohelised ja pruunikad-lillakad «perekonnad».
Värvide, rütmide kaudu avanevad erinevad meeleolud ja pürgimused, mis kutsuvad vaatajat kaasa ja aitavad tal luua oma kujutluspilte. Nii on kolmes kõrgusesse püüdlevas maalis («Kuu jõgi» II–IV) tajuda kosmilist mõõdet, millele annab kinnitust ka peenetundeliselt kompositsiooni liidetud risti kujund.
Ergast, joviaalset sõnumit kannavad eelmainitud puhtgeomeetrilised maalid. Vägagi intrigeerivalt mõjub «Pergamon». Selle teravnurksete kujunditega, rõhutatult ebasümmeetrilises kompositsioonis on tajuda midagi ähvardavat, ülimalt dünaamilist. Kas on tegu mingi loodusseisundi vahendamisega või on kunstniku mõtet juhtinud kuulus Pergamoni altar oma võitlusstseenidega? Nii või teisiti, tulemus on igatahes mõjuv.
Nagu vastukaaluks «Pergamoni» ärevale emotsioonile pakub maali «Majake» ümar vorm rahu ja tasakaalu. Kui jätta kõrvale maali pealkiri, võiks siin telgitaolise elamu asemel näha ehk hoopis kiriku kuplit. Seda turvatunnet kinnitab omalt poolt helesinisele raamile kantud puhas selge joonegeomeetria.
Eva Jänese selge suunitlusega näitus teravdab vaataja pilku ka edaspidi jälgima maalide vormistust ning mõtisklema maali ja raami koosloomest sündinud terviku üle.
Maire Toom

Pildigalerii: