Maarjakased Maarjamaal: kümne aasta lugu usust, puudest ja püsivusest
/ Autor: Ivar Sibul / Rubriik: Arvamus, Arvamus / Number: 13. august 2025 Nr 28 /
Kümme aastat tagasi, 2015. aasta suvekuudel, pandi Eesti eri paigus kirikuaedadesse mulda erilised puud – maarjakased. Need polnud lihtsalt noored haljastustaimed, vaid sümboolsed sillad inimese, looduse ja vaimse pärandi vahel. Iga istutatud maarjakask tähistas usaldust, hoolimist ja lootust. Täna, kümnend hiljem, seisavad need puud ilusa tunnistusena sellest, kui visalt suudab kasvamine kanda vilja, kui on hoolt, valgust ja armastust.
Maarjakaskede kinkimine Eesti kogudustele Maarjakase Seltsi poolt ei olnud juhuslik ega pelgalt isiklik algatus. See sai teoks 2015. aastal, mil tähistasime Maarjamaa juubelit – möödus 800 aastat sellest, kui meie alad pühitseti ametlikult neitsi Maarjale.
Maarjamaa nimi ei ole üksnes geograafiline viide, vaid kannab endas sajanditepikkust vaimset tähendust, mis on sidunud meie maad ja rahvast kristliku kultuuripärandi ja sügava hingelise mõõtmega. Just selles kontekstis sai maarjakasest – puust, mille nimi ise juba viitab neitsilikule puhtusele ja pühadusele – sobiv ja kõnekas sümbol Maarjamaa auks.
Neitsi Maarja puud said kingituseks Maarjakase Seltsilt järgmised EELK kogudused: Põlva Püha Neitsi Maarja, Helme Maarja, Torma Maarja, Pöide Maarja, Kursi Maarja-Eliisabeti, Vigala Maarja ja Anseküla Maarja kogudus. Enamik kingitud puid toodi Põlvamaalt Räpina vallast – istandusest, kus neid oli hoole ja armastusega kasvatatud, mitte müügiks, vaid kinkimiseks.
