Majandusnõukogu arutas kiriku rahaasju

17. septembril majandusnõukogu koosolekul arutati kirikuelu põletavamaid teemasid – 2003. aasta eelarvet, mis seostub tihedalt Soome kiriku välisabi toetusega.
Uue aasta eelarve põhimõtteid hakkas majandusnõukogu arutama juba tänavu mais. Siis pandi paika üldisemad seisukohad, mis majandusassessor Jaan Tammsalu sõnul oli poliitiline otsus. Toona otsustati vaadata üle kirikuasutustele jagatavad toetussummad ja 2003. aastaks taheti neid 20% võrra vähendada.
Põhimõtteks võeti, et osa eelarvesummast peaksid allasutused ise juurde teenima. Samas taheti praostkondade toetusi 15% võrra tõsta. Nüüd sügisel võimalusi uuesti vaadates tuli välja siiski ka uusi hoiakuid. «Näiteks leidis majandusnõukogu – ja seda otsust toetas ka konsistooriumi täiskogu – , et ajalehe Eesti Kirik eelarvet ei saa kärpida, sest ettenähtud summa on 100% hädavajalik.»
Assessor Tammsalu toonitab, et eelarveraha jaotamise osas on tegemist selgelt poliitilise otsusega, mis tekitab kindlasti laiemat diskussiooni. «Pessimistlike kulude juures ja tulude optimistlike laekumiste juures tuleme järgmisel aastal välja,» tegi Tammsalu kokkuvõtte. «Näiteks kui mingil põhjusel ei tule meile Põhja-Elbe kiriku iga-aastast jõulutoetust, või kui seda ei saa arvata palgatoetuse hulka, tuleb eelarvesse hukutav auk. Oleme püüdnud koostada sellise eelarveprojekti, et poleks tarvis seesuguste ettenägematute puudujääkide pärast muretseda.»
Majandusassessor nimetab kujunenud olukorda selliseks, mis enam hullemaks minna ei saa. «Pöördumatult on möödas need ajad, kui kirikule tagastati võõrandatud vara ja kiriku üht objekti mõne teise arvelt sai korrastada. 90-ndail elati kirikus hästi ja kulutati rikkalikult, nüüd on aeg teha arukaid otsuseid ja ära tunda hädavajalik, millele keskenduda.»
Olulisemaks järelemõtlemisaineks arvab Jaan Tammsalu olevat küsimuste ringi, kas kirik vajab nii suurt hulka allasutusi, kas kirik peaks tegema ka seda tööd, mida ta otseselt ei peaks tegema. «Majandusnõukogu näeb kirikut tervikuna, meie tähelepanu keskmes on kogudus, sest kui pole kogudusi, pole ka kirikut.»
Projekt või tegevustoetus
Meie kiriku eelarvega on seotud ka Soome kiriku välisabi, mida sõpruskirik jagab juba aastaid. «Ootasime koosolekupäevaks Soome Kiriku Välisabi projektikoordinaatori Aarno Lahtineni arvamusi meie projektide kohta, mis esitati talle ülevaatamiseks. Kahjuks tema seisukohta eilseks ei saabunud,» nentis Tammsalu.
Majandusnõukogu vaatas ise projektid rangema pilguga läbi ja leidis, et need taotlused, mida võiks projektiks nimetada, hõlmavad umbes 300 000 krooni, kuigi taotlusi oli esitatud umbes 1,5 miljoni krooni ulatuses. «Veelgi rangemalt võttes võiks projektiks nimetada 150 000 krooni ulatuses tehtud taotlusi, sest raske on pidada projektiks näiteks mingi allasutuse taotlust juba aastaid ilmuva ajakirja väljaandmiseks, see oleks juba tegevustoetuse nõutamine,» täheldas majandusassessor.
Maad ja majad
Majandusnõukogu vaagis ka kiriku ja koguduste kinnisvara kohta langetatavaid otsuseid. Seekord arutati Kuressaare koguduse taotlust müüa ära üks kogudusele kuuluv maja, mis oli soetaud nõukogude ajal ja on praeguseks üsna kehvas seisus. Nõukogu leidis taotluse põhjendatud olevat ja nõuandev nõustumisotsus müüa maja 650 000 krooni eest langetatigi.
Mitte mingil juhul ei lubatud aga Narva linnale ära anda Narva Aleksandri kiriku läheduses olevat maatükki, mille võõrandamise eelleping tehti Narva linnavalitsuses 1997. aastal.
Lea Jürgenstein