Mälestusnäitus Ruhnust jõudis koju
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 9. august 2017 Nr 30/31 /
22. juulil avati pidulikult juba juunis Ruhnu Maarja Magdaleena kirikusse üles pandud ruhnurootslaste elu tutvustav mälestusnäitus „Ruhnu – kaotatud maailm“. 24. juulil külastas näitust ka saarel viibinud president Kersti Kaljulaid.
Näituse avamine toimus poolteist kuud hiljem, kuna näituse koostaja, ruhnurootsi eluolu talletaja, pillimehe, hõbesepa, paadimeistri ja hülgeküti Jakob Steffenssoni (1924–2011) pojal Hugo Steffenssonil polnud võimalust varem ise kohale tulla. Kirikusse oli kogunenud üle 70 huvilise, kelle seas oli nii rootslasi, kohalikke kui ka saarel puhkavaid külalisi.
Hugo Steffensson kõneles näituse saamise loo ruhnurootsi murdes, teda tõlkis poeg Hans. 1944. aasta augustis põgenes tema isa koos teiste ruhnurootslastega Rootsi, saarele jäi vaid kuus elanikku. Rootsis elades tekkis Jakobil igatsusest lapsepõlvekodu järele soov jagada ka teistega ruhnurootslaste lugu, et mälu ei kaoks.
Nõnda tegeles ta saarerahva kultuuripärandi kogumise ning talletamisega, kirjutades mitmeid raamatuid (eesti keeles 1994. aastal ilmunud „Elu Ruhnul“). 1970. aastatel koostas Jakob esimese näituse, mida eksponeeriti Stockholmis Moodsa Kunsti Muuseumis.
Hiljem seati algse mahukama ekspositsiooni asemele kokku praegune. See on vormilt üle kahe meetri kõrge ja umbes 15 meetrit pikk, rohkete fotode, rootsi- ja eestikeelsete tekstidega ja esemetega varustatud väljapanek, mis heidab pilgu Ruhnu tuhandeaastasele unikaalsele kultuurile. Näitus ringles Rootsis kuni 1995. aastani.
Uue hingamise leidis talletatud kultuurilugu pärast Jakob Steffenssoni surma 2011. aastal, mil Jakobi lese Elsa majas filmiti seda ja saadeti tutvumiseks Eestisse Mark Soosaarele. Eestimaalased said näitust kaeda esmakordselt 2014. aasta juunis Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
Kolme aasta jooksul on Eesti eri paikades olnud võimalus näituse abil osa saada ruhnurootsi unikaalsest maailmatunnetusest ning nüüdseks on näitus jõudnud tagasi oma koju, kuhu koostaja soovil see ka ankrusse jääb.
Kätlin Liimets
