Mälestusrist Martin Körberi hauale
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 21. juuni 2006 Nr 28 /
Saaremaal Kudjape surnuaial avati
mälestusrist Anseküla kirikuõpetaja Martin Georg Emil Körberi haual.
Kulus üle saja aasta, et vääriliselt
tähistada baltisakslasena tuntava jälje Eesti kultuuri jätnud mehe viimne
puhkepaik. Martin Körberi algatusel toimus esimene eestikeelne laulupidu
Saaremaal Anseküla mändide all. Tema algatas Saaremaa vägilase Suure Tõllu
muistendite kogumise, hiljem kirjutas need tuntuks Peeter Süda. Ning ennekõike
on olulised tema trükitud eestikeelsed koorilauluvihikud, mis olid eelduseks
koorilaulu levikule maarahva hulgas.
Martin Körberi haua väärilise tähistamise
idee eestvedajaks on olnud juba aastaid Heinrich Männa. Risti avamisel Saaremaa
Ühendatud Meeskoori (SÜM) koosseisus laulnud vanahärra ei väsinud kulutamast
ministeeriumite uksi hoolimata eitavatest vastustest.
Risti õnnistas Anseküla koguduse õpetaja
Anu Konks, kes visalt rajab Salme alevikku uut pühakoda sõjatules hävinud
Anseküla kiriku asemele, kus ülemöödunud sajandil teenis õpetajana Martin Körber. Kuressaare linnapea Urve Tiidus
rõhutas oma kõnes, et laul on see, mis erinevad inimesed ühte liidab.
Sepisristi autor, Saaremaa mees Gunnar
Vares tänas Martin Körberi Seltsi võimaluse eest proovida tema jaoks uut
sepakunsti liiki, milleks on hauaristi valmistamine. Ta avaldas lootust, et
eestlased pöörduvad tagasi sepisristide juurde. On ju käsitsi valmistatud
hauarist tunduvalt omanäolisem mälestusmärk lahkunud ligimesele kui ühenäolised
kivitahvlid.
Lõpetuseks kõlas võimas meestelaul SÜMi
esituses ja siis tõttasid kohalolnud laulupeorongkäiku, et jätkata Martin
Körberi algatatud ühislaulu traditsiooni Saaremaal.
Martin Körberi Selts tänab
kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgruppi ja Saare
maavalitsust toetuse eest. Eriline tänu mälestussamba idee autorile Heinrich
Männale ja risti autorile Gunnar Varesele.
Aga koorilaul kõlab Anseküla kirikuasemel
taas 13. augustil kell 14, mil toimub Anseküla VI nüüdisaegne laulupäev.
Tõnu Veldre
