Meeleolukas usundiline väljakutse

Noored usundihuvilised panid end möödunud nädalavahetusel Tartus vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil proovile. Teemaks oli „Ajatu ajalikkuses“.

Olümpiaadi võitnud Kaisi Pillart on pärit luterlikust perekonnast. Tema huvi usundite vastu on pikaajaline: „Olen iseseisvalt õppinud, eriti palju uurinud islamit ja olnud giidiks õigeusu kirikus. Minu koolis õpetatakse ühte usundiõpetuse kursust, aga see alles algas. Seega koolis pole saanud neid teemasid õppida.“ Tallinna 32. keskkooli abituriendi Kaisi (juhendaja Ulla Herkel) sõnul oli olümpiaad väljakutse, ent päevad meeleolukad. Lisaks uutele teadmistele jäi meelde meeldiv seltskond: teised osavõtjad ja žürii moodustanud usuteaduskonna õppejõud.

Esikolmikusse mahtusid veel II koha pälvinud Gerli Raag Tartu Miina Härma gümnaasiumist (11. klass, juhendaja Kätlin Liimets) ja III koha saanud abiturent Jürgen Hein Tallinna 21. koolist. Parimaks põhikooli esindajaks osutus Halliste põhikooli 9. klassi õpilane Helina Suurpuu (juhendaja Arvo Lamp).

Etnodraama taas kavas

Eelvooru essee kirjutajatest pääses lõppvooru üheksa gümnaasiumi ja kaks põhikooli õpilast, kellest üheksa jõudsid ka Tartu. „Kui tavaliselt kipub tõesti olema nii, et mingi teema sobib õpilastele arutlemiseks rohkem, siis sel korral olid lõppvoorus esindatud kõik neli väljapakutud esseeteemat, mille seast omakorda kerkis populaarseimana esile „Sakraalne ja profaanne ehk mis teeb pühast püha?“,“ märkis Eesti Kirikule žürii esimees Atko Remmel.

Teadmiste, loovuse ja veenva esinemise tuleproov oli põhjalik. Lõppvoor koosnes neljas osast: oma essee tutvustamine ja žürii küsimustele vastamine, tund aega kestnud kirjalik maailma usundite tundmise test, etnodraama ja viimaks teisel päeval toimunud dispuut. Loositireligiooniajaloo ning tänapäevaga seonduvad probleemsed küsimused, millele tuli vastu- või pooltargumente leida.

Eriti rõõmustati, et erinevalt mullusest veebiolümpiaadist sai sel korral taas kasutada etnodraama elementi, mille käigus noored näitasid draama võtmes oma teadmisi konkreetse religiooni kohta, avades seda n-ö seestpoolt – esitades konkreetse religiooni esindaja võimalikult usutava tegelaskuju ja selgitades seeläbi tema maailmavaadet. Näiteks võisid osalejad saada luterlase, mormooni, ateisti, budisti jne rolli.

Olümpiaadil osalenutega suheldes jäi kõrva, kuivõrd erinev onusundiõpetuse olümpiaad võrreldes teiste olümpiaadidega. Nelja vooru eriilmelised ülesanded olid sellised, mis andsid võimaluse end mitmest küljest proovile panna. „Mul on hea meel, et olümpiaadi mõte – anda võimalus uue õppimiseks – oli osalejatele sedavõrd ilmne ja et seda ka palju kasutati. Mitmed märkisid, et neile meeldis, kuidas žürii nende mõtetele reageeris – mitte hinnanguid andes, vaid küsimustega suunates ja seeläbi probleemide uusi tahke avades,“ jagas Atko Remmel, lisades, et eriti oldi vaimustuses debativoorust – mitmete teemade arutelu jätkus pärast vooru lõppu vaheajalgi.

Ühtlaselt kõrge tase

Žürii esimehe hinnangul on olümpiaad ka hea võimalus õppida tundma, kuidas õpilaste mõtlemine muutub ja mis seda mõjutab. Nii viidati sel korral kurjuse küsimusest rääkides sõjale Ukrainas. „Muus osas esindavad noored üldjoontes tüüpilist sekularistlikku vaadet religioonile: religioon on miski, mis kuulub privaatsfääri ja millel on üsna konkreetne funktsioon nii inimese (vaimsele) tervisele, kui ka et see pakub paketilaadse maailmavaate, mille kõik elemendid on ette määratud. Kaudsetest vihjetest võib aru saada, et religiooni all mõeldakse peaaegu alati kristlust. Teisalt tuleb religioonist rääkides esile tolerantsus teistsuguse suhtes – kusjuures religioon ise, lähtudes noorte seas valdava n-ö sekulaarse turisti perspektiivist, kuulub samuti selle „teise“ hulka, mille suhtes tolerantne ollakse,“ tõdes Remmel. 

Kokkuvõtvalt võib nentida, et hindajaid rõõmustab, et kooliõpilaste seas on neid, kellele religiooniteemad huvi pakuvad, mis Eesti ühiskonnas ei olegi nii tavaline, ning et osalejate tase oli sel korral tasavägine ja jätkuvalt kõrge. „Noorte teadmised, leidlikkus ja loomingulisus ei väsi üllatamast,“ sedastas Remmel rahulolevalt.

Kätlin Liimets

Usundiõpetuse vabariiklik olümpiaad

18.–19. märtsil Tartus

Toimus 13. korda

I koht Kaisi Pillart, Tallinna 32. keskkooli 12. kl, juhendaja Ulla Herkel

II koht Gerli Raag, Tartu Miina Härma gümnaasiumi 11. kl, juhendaja Kätlin Liimets

III koht Jürgen Hein, Tallinna 21. kooli 12. klass

Parim põhikooli esindaja Helina Suurpuu, Halliste põhikooli 9. kl, juhendaja Arvo Lamp

Korraldavad Tartu ülikooli usuteaduskond, TÜ teaduse ja religiooni kolleegium, TÜ teaduskool

Toetavad Eesti Kirikute Nõukogu ja siseministeerium

Koosneb kahest voorust: eelvoorus toimub etteantud teemal essee kirjutamine, välja valitakse 10 parimat; lõppvoorus essee kaitsmine, teadmiste test, etnodraama ja debatt

Osaleda võisid 2002. aastal või hiljem sündinud gümnaasiumide, põhikoolide ning kutseõppeasutuste õpilased

Žürii: Atko Remmel (esimees), Anne Kull, Priit Rohtmets, Anu Põldsam, Roland Karo ja Ain Riistan ning Meelis Friedenthal

Koduleht: https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/usundiopetuse-olumpiaad