Mis keeles räägib Jumal? 2. osa

2.

Iiobi raamatu 33. peatükis on öeldud, mismoodi Jumal räägib. „Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.“ Edasi on küll öeldud, et Jumal räägib unenäos, kuid seda see salm ei tähenda. On öeldud, et ta räägib ühel ja teisel viisil.

Mõne viisi, kuidas Jumal räägib, on esile toonud teadlased.

Keegi võib nüüd üllatunult küsida, et mis on teadusel Jumalaga pistmist. Ma ei hakka seda pikalt seletama, piisab Albert Einsteini ütlusest „Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime“ („The World Treasury of Physics, Astronomy and Mathematics“, Little, Brown & Company, Boston 1991, lk 832).

16.-17. sajandi itaalia astronoom, füüsik ja filosoof Galileo Galilei on öelnud, et Jumal on kirjutanud universumi raamatu matemaatika keeles. 

Ta ütleb nii: universumi raamatut „saab mõista alles siis, kui tehakse endale kõigepealt selgeks keel ja tähestik, milles teos on kirjutatud. Ja kirjutatud on see matemaatika keeles, tähtedeks kolmnurgad, ringid ja teised geomeetrilised kujundid, milleta ei suudaks inimene lugeda ühtki sõna sellest raamatust ja ilma milleta ekseldakse kui pimedas labürindis“.

Seda arvamust on toetanud ka Sir Isaac Newton, kes nägi universumit kui matemaatilist süsteemi. Matemaatika vastu hakkas ta huvi tundma juba lapsena. Ja seda kahel põhjusel.

Kuna Isaac puutus koolis kokku kiusamisega, otsustas ta, et saab oma kiusajast targemaks.

Teine põhjus oli aga see, et ta tundis, et talle on kõrgemalt poolt antud tähtis ülesanne – selgitada välja, kuidas universum toimib. Oma suurteose „Loodusfilosoofia matemaatilised alused“ („The Principia: Mathematical Principles of Natural Philosophy“, lk 440) kokkuvõttes ütleb ta, nii: „See ülikaunis Päikese, planeetide ja komeetide süsteem võis tekkida vaid intelligentse ja vägeva Olendi nõul ja määramisel.“

21. sajandi Rootsi-Ameerika füüsikateoreetik Max Tegmark on aga oma raamatus „Meie matemaatiline universum“ („Our Mathematical Universe“, lk 321) öelnud, et meie universum võibki olla puhtalt matemaatiline struktuur ning seda suudab mõista vaid lõpmatult tark matemaatik.

Tuntud inglise matemaatik ja füüsikateoreetik Sir Ro­ger Penrose on seisukohal, et lisaks füüsilisele ja mentaalsele reaalsusele on olemas ka matemaatiline reaalsus.

Astrofüüsiku ja teaduskirjaniku Mario Livio sulest ongi ilmunud raamat „Kas Jumal on matemaatik?“ („Is God a Mathematician?“)

Üheks Jumala keeleks võiks pidada peenhäälestust, mille kohta võib öelda, et see on üks matemaatika keele murdeid. Siin pole tegemist mõne aasta taguse vaidlusega selle üle, kas Eesti ühiskond on juba sedavõrd valmis, et edaspidi piisab vaid peenhäälestusest.

Universumi tasemel peenhäälestus on see, et alates elementaarosakeste massist ja energiast, valguse kiirusest, Maa, Kuu, teiste planeetide ja Päikese proportsioonide ja vahemaadeni ning sealt edasi päikesesüsteemi asukohani Linnutee galaktikas, galaktika asukohani galaktikate superparves ning selle superparve asukohani universumis on kõik ülimalt täpselt paigas.

Nii täpselt, et kui mõnda väärtust muuta mõne protsendi või isegi promilli võrra, ei oleks elu Maal võimalik. Veelgi enam – olemas poleks meie peamist energiaallikat Päikest ega ainetki, millest galaktikad tehtud on. Astrofüüsik Hugh Rossi sulest on sel teemal ilmunud raamat „Ebatõenäoline planeet“ („Improbable Planet“).

Kosmilise mikrolaine taustakiirguse üks avastajatest, Nobeli füüsikapreemia laureaat Arno Penzias on öelnud, et Jumala eesmärgid ja kavatsused peegelduvad tema loomingus („God I Believe in“, Joshua O. Haberman, lk 184).

Andmeid, mida teadlastel on õnnestunud universumi kohta saada, kas või sellest samast mikrolaine taustakiirgusest, on ta võrrelnud viie Moosese raamatu, psalmide ja Piibli kui tervikuga.

Ja veel üks keel, milles Jumal räägib.

On terve hulk teadlasi, kes on veendunud, et kõikide elusorganismide, sealhulgas inimese pärilikkuseaines sisalduv informatsioon on kirjutatud sarnaselt arvutiprogrammidele mingis programmeerimiskeeles. Bill Gates ütleb oma raamatus „Teel tulevikku“ („The Road Ahead“, lk 228), et DNA on nagu arvutiprogramm, kuid kaugelt keerukam tarkvarast, mida inimene on suutnud luua.

Inimgenoomi projekti üks juhte, maailma tunnustatumaid geneetikuid Francis Collins on kirjutanud raamatu „Jumala keel“ („The Language of God“), milles ta küsib, kas DNA pole mitte matemaatika kõrval üks neist keeltest, milles Jumal räägib.

Võitlevast ateistist evolutsioonibioloog Richard Dawkins tunnistab aga, et elusorganismi rakust võib leida looja ehk disaineri allkirja – see on ülikeerukas DNA molekul, Dawkinsi sõnul kodeeritud digitaalne informatsioon. Sedasama kinnitab oma raamatus „Signatuur rakus“ („Signature in the Cell“) ka füüsik ja teadusfilosoof Stephen Meyer.

(Järgneb.)

Ilmar Tomusk