Mõtetega juba laagrisuves

Triin Salmu. Foto: erakogu

Ilmselt on tuntud üleskutse, mis on seotud laulu- ja tantsupeoga: hakkame sättima! Peale selle, et tänavu kogunetakse taas laulu- ja tantsupeoks, tullakse suve jooksul Eesti erinevates paikades kokku ka laste- ja noortelaagrites. Võiks teha üleskutse: hakkame pakkima!

Nii nagu igal aastal tuleb talv „ootamatult”, juhtub sama ka suve ja laagrihooajaga – pilgutad, ja kohal ta ongi. Tuleb juba praegu panna silm peale sellele, mis on tulemas.

Laagrid üldiselt on üks hea vahend laste- ja noortetööks, ühine pere- ja tavaeluväline koos veedetud aeg on oluline osa laste ja noorte arengus. Võib-olla ollakse esimest  korda elus ilma vanemateta kusagil natuke tuttavamate või täiesti võõraste inimestega koos.

See paneb noori proovile, arendab ning kasvatab. Lisaks sellele jäävad elukestvad mälestused ühistest tegevustest, huvitavatest inimestest ja uutest kogemustest – nii headest kui ka halbadest. Sest igapäevane elu, sealhulgas ka laagrid, ei ole ainult päike ja pillerkaar, vaid seal saab mõnikord kogeda ka vihma ja pilvi.

Kuid probleemide lahendamine ja väike ebamugavustunne on samamoodi arendavad kui toredad kogemused ning loodetavasti on laagris meeskond, kes aitab neid halvemaid olukordi lahendada.

Enda nooruspõlvekogemusest võin öelda, et laagrites käimine ja ka ise nende korraldamine on olnud kasvatav ja arendav. Muidugi seda võib öelda siiamaani, ka täiskasvanuna on laagrites osalemine ja nende korraldamine iga kord uus kogemus ning katsumus.

Ühine aeg, tegevused ning koos söömine ja ühes elamine on äärmiselt meeldejäävad. Meeles on leerilaagrid, kus öisel maastikumängul pidi läbi jõe sumpama ja seejärel paar kilomeetrit läbi metsa tagasi pastoraati kõndima, õppides meeskonnatööd ja üksteise toetamist rasketes olukordades.

Või hoopis metsas kaardi abil orienteerumine ning mitmeid kordi ära eksides proovimine mitte üksteist süüdistada, vaid ühiselt lahendust otsida. Ja ka lõbusamad tegevused nagu Taavetile Facebooki lehe loomine, kirikutornist köiega allalaskumine või piiblilugude põhjal humoorikate näidendite loomine – kõik osa laagrimälestustest.

Lisaks laagritele on meeles ka kogudusenoortega ühised reisid Saaremaale või Soome ning kõik see hea ja halb, mis reisimise juurde käib. Paljude erinevate inimestega suhtlemine, meeskonnatöö, pikad päevad ja vahel ka füüsiline töö – laagrites pidi ennast proovile panema. Ning ma arvan, et olen nendest kogemustest palju õppinud nii enda kui ka Jumala kohta. Laagrid on väga hea koht, kus laste ja noortega Jumalast rääkida ning koos Piiblit uurida.

Kiriku, koguduste või praostkondade korraldatud laagrid, väljasõidud ja päevad on koht, kus noored saavad peale toredate tegevuste ka oma usku tugevdada või täitsa esimest korda Jeesusest midagi kuulda. Piiblitundidel, vestlusrühmadel ja muul sisulisel tegevusel on suur osa laste ja noorte usulises kasvamises.

Seal on aega, et sügavuti minna, natuke pikemalt vestelda. Olgu see siis gruppides, palvustel või hoopis õhtul lõkke ääres viinereid küpsetades. Seda olen saanud kuulda noorte endi käest, kes on jaganud, et said oma usku tugevdada ning Jumalat paremini tundma.

Sellised laagrid võivad olla ainsad paigad, kus noor kohtab omavanuseid kristlasi, kellega neid teemasid arutada ning saada endale samas väärtusruumis olevaid sõpru. Ei tasu alahinnata laagrikogemust. Nende korraldamine on küll ajamahukas ja nõuab töötegijatelt erinevaid ressursse, kuid on igal juhul kõike seda väärt.

Kindlasti on Eesti Kiriku lugejatel omad kogemused nooruspõlvest või mitte nii nooruspõlvest laagris osalemisest. Meenuta korraks mõnda põnevat või lõbusat seika ning jaga seda oma lastega/lastelastega või tuttavatega, et julgustada ka neid saama sarnaseid kogemusi.

Uuri kindlasti, mis laagrid on suvel tulemas! Ehk on midagi, kuhu saaks oma pere või koguduse lapsi ja noori saata. Hakkame pakkima!

Triin Salmu

laste- ja noorsootöö ühenduse tegevjuht