Nagu Jumal juhatab

Septembrikuus üllitas Allika kirjastus Pärnu kristlikel juhtimiskonverentsidel peetud ettekannete kogumiku «Nagu Jumal juhatab. Teoreetilisi ja praktilisi õppetükke vaimulikust juhtimisest». Tegemist on põneva ja huvipakkuva lugemismaterjaliga kõigile, kes puutuvad kokku kirikujuhtimise eri tasanditega.Tõnu Lehtsaar räägib kogumikus juhi üksildusest, mis on võrdelises seoses positsiooniga. Üksilduseseina ehitavad juhi ümber eelkõige alluvad ja kõrvalseisvad inimesed, kes ei taha juhti endale lähedale lasta: «Juhile projitseeritakse oma alateadlikud ihaldatud isiksusejooned. Näiteks meeldib juhti näha targana, otsustuskindlana, ausana, edasivaatavana, otsekui teise, pea täiuslikku maailma kuuluvana. Juhile liiga lähedale pääsemist tegelikult kardetakse, sest kardetakse ideaalpildi purunemist ja lihtsalt teise inimese nägemist.»
Toomas Paul on samas kogumikus avaldatud jutluses veelgi otsekohesem: «Eduka juhi kohustused ja vastavalt ka vajalik karisma on karm. Kõik tippjuhid peavad kriisiolukordades langetama resoluutseid otsuseid. Antoine de Saint-Exupéry «Öise lennu» lennukompanii peadirektor Riviére teeb südame kõvaks pärast ühe lennuki hukku ning jätkab öiseid postilende. Kapten ei saa olla sentimentaalne. See on nii ebainimlik, et allveelaevad on ehitatud tule puhkemisel automaatselt sulguvate kajutiustega. Et leekide levikut vältida, ei jäeta mingit võimalust lõksujäänute väljaaitamiseks.»
Rahvas armastab jõulisi, enese- ja otsusekindlaid juhte. Värske Emori uuringu põhjal on valimistel rekordhäältega peaministriks saanud Ansipi reiting kõrgem kui tema eelkäijatel: tegemist on mehega, kes teab täpselt, kuidas, kellega ja millal viia Eesti Euroopa viie jõukama riigi hulka. Mida veel tippjuhilt oodata? Tõenäoliselt ei öelnud Ansip 20 aastat tagasi Närskale: «See, keda koer korra näksinud on, see enam tänavale ei tule.» Aga kui ta oleks nii öelnud, siis oleks see vaid järjekordne kinnitus tema sünnipärastest juhiomadustest.
Kuidas on lood kirikus? Nagu on öelnud üks kirikukogu liige, vajame ennekõike karismaatilisi, vitaalseid ja intelligentseid vaimulikke. 3. oktoobri kirikulehes rõõmustab Jaan Lahe selle üle, et kirikus hakkab tasapisi tekkima kodanikuühiskond: «Martin Lutheri Ühingu ja Augsburgi Usutunnistuse Seltsi loomine, erinevate pöördumiste ja deklaratsioonide avaldamine – need kõik on vaid saabuva kodanikuühiskonna nähtavad märgid meie kirikus.» Temaga võib ühtpidi nõustuda. Teisalt – Martin Lutheri Ühingut ei oleks ilma Eenok Haameri ja Augsburgi Usutunnistuse Seltsi Veiko Vihurita, kes on karismaatiliste, vitaalsete ja intelligentsete liidrite musternäited meie kirikus.
Demokraatlikud protsessid käivad muidugi oma rada ja neid aetakse kusagil täie tõsidusega. 30. augustiks esitas EELK kirikukäsiraamatu II osa (talitusteraamatu) eelnõule parandusettepanekuid ainsana (!) Viljandi praostkonna vaimulike koosolek. Hingedepäeval Tallinnas toimunud EELK arengukava töörühma koosolekule saabudes (arutlusel oli kiriku jumalateenistuslik elu ja liikmete aktiivsus) leidsin eest veel kolm (!) inimest – neist üks arengukava projektijuht ja teine kiriku allasutuse tegevjuht. Mõlemal korral oli mul tunne nagu tuupurist koolipoisil, kes ülipüüdlikkusest on teinud poole rehkenduse asemel poolteist.
Minust targemad ja kogenumad teavad, et asjad otsustatakse kusagil mujal, mitte töörühmades ja komisjonides. Või ei otsustatagi. Või läheb nii, nagu Jumal juhatab.

Marko Tiitus