Nurinaks pole põhjust

Lääne-Harju praostkonna sinodilised kogunesid viimasel märtsipäeval ajaloolisse Nissi koguduse leerimajja möödunud aastast kokkuvõtet tegema.

Juba sinodile minnes mõtlesin, et selle praostkonna puhul kehtib vanasõna «Tasa sõuad, kaugele jõuad». Üldises kirikuelus on kümne kogudusega Lääne-Harju praostkond pigem tagasihoidlikult tagaplaanil, ent nagu muuseas on koguduse üheksast õpetajast kuus tunnustatud aasta vaimuliku tiitliga. Möödunud aastal pälvis aasta vaimuliku tiitli Keila koguduse õpetaja Marek Roots ja Teeneteristi 3. järgu ordeni Risti koguduse õpetaja Annika Laats.
Praostkonna üle 30 lehekülje pikast sõnalisest aruandest kokkuvõtet tehes sõnas Hageri koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu: «Eriti palju aasta eelnevatest ei erinenud. Statistiliste näitajate poolest oli aasta pigem varasematest parem.»
Aruandlusest aga veel nii palju, et vaimulikud said praostilt kiita aruannete õigeaegse laekumise eest ja kogu praostkond koos praostiga tänusõnu piiskop Tiit Salumäe vahendusel peapiiskop Urmas Viilmalt, aga ka konsistooriumi sekretärilt Sigrid Põllult, kes on ühtlasi Hageri koguduse töötegija ja sinodisaadik.
Praostkond eristub teistest selle poolest, et möödunud kevadel võttis vastu otsuse korraldada aastas kaks sinodit, lisaks kevadisele ka sügisene, kus kinnitatakse järgmise aasta eelarve. Nii jäi sinoditele loomupärane päevakorrapunkt ehk selle aasta eelarve arutelu ära, sest see kinnitati juba sügisel.

Uue laineharja lootuses
Praostkonna trumpäss on aastaid olnud lastetöö, millest kokkuvõtte tegi praostkonna lastetöö juht Pille-Riin Pärnala-Roots Paldiski kogudusest. Ta tõi välja Ristil toimunud praostkonna lastepäeva «Õnnelikud lapsed», praostkonna lastelaagri Talus, lastetöötegijate suveseminari Häädemeestel. Samuti vastas küsimusele, miks me lastetööd teeme, et tuua lapsi Jumala juurde, anda neile kristlastest sõpru ja et ise lastelt õppida.
Kui praostkonnas pole lastetööd kahes koguduses, Järvakandis ja Harju-Madisel, siis Nissis on lastetöö pärast pausi taas käima läinud ja Keilas käib koos kaks vanuserühma. Omamoodi naljaks on saanud ettepanek Risti koguduse õpetajale Annika Laatsile, kellel soovitatakse välja anda retseptiraamat, kuidas lapsi kiriku juurde tuua. Sealses koguduses on populaarsed ka mininoortekad ja tänu sellele on oodata rohkemaarvulist leeri.
Praost tõdes, et vaatamata tublile tööle on pühapäevakoolides osalevate laste arv väikeses languses, aga tänu populaarsust koguvatele ühistele laagritele on põhjust tõusu loota.

Rahul muusikutega
Muusikasekretär Pille Metsson sai tõdeda, et vaimulikud on nende tööga rahul. Ta kutsus vaimulikke ja muusikuid koostööle, tähistamaks ühiselt eelseisvat kolme olulist tähtpäeva: reformatsiooni 500., kiriku ja riigi 100. aastapäeva. Oma lühikeses kokkuvõttes tõi ta eraldi välja Saku koguduses alustanud beebilauluringi ja kahjutundega Paldiski koguduse, kus puudub organist ja orel vajab remonti.
Hageri koguduse juhatuse esimees Agu Kaljuste rõõmustas, et nende orel sai plaadile lindistatud ja hästi vastu võetud perepäeva raames tutvustati lastele erinevaid pille. Järvakandi koguduse esindaja Valve Viljak meenutas Tartus toimunud vaimulikku laulupidu, millest soome ja saksa sõbrad vaimustuses olid.
Ta ka märkis uhkusega, et Maarja Magdaleena pronkskuju pälvis möödunud aastal nende koguduse juhatuse esimees Rein Ranne, kes oli üks sealse kiriku ehitajatest. Sel aastal tähistatakse Järvakandi kiriku 20. aastapäeva.
Keila koguduse õpetaja Marek Roots tõdes, et pensionile jäänud organisti asemele on õnnestunud leida uus. Koguduses on alustanud noorterühm, peetakse piibliringi ja osadusõhtuid, Sauel teeb misjonitööd Marimaalt pärit Inga Pogodina.
Saku koguduses mängib elektriorelit Lea Pukk, noorel kasvaval kogudusel on kaks muusikarühma: gospelansambel ja beebilaulu kool. Hästi toimib õpetaja Magne Mølsteri sõnul tüdrukute klubi ja jalgpalligrupp – jumalariigi tööks on tohutult väljundeid.

Tugevus ja nõrkus
Praostkonna kogudustes on kokku 11 119 liiget, väikse tõusu üle oli põhjust kõigil rõõmustada. Imestamist väärib, et Risti koguduse liikmesannetajate arv on tõusnud 12 aastat järjest. Saku kogudus on näidanud tublit algust. Neli aastat on jumalateenistusi peetud Sauel.
Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel rõõmustab, et kirikus on igas eas inimesi ja noortetöö on hoo sisse saanud ning tema vaatab seda heameelega pealt. «Kogudust on hea teenida, seal valitseb üksmeele vaim,» ütleb ta. Vanuselist mitmekesisust tõi esile ka õpetaja Annika Laats.
Raplas rõõmustab ristitute ja leeritatute arv, ent õpetaja Mihkel Kukel tuli ka tuhka pähe raputada ja tunnistada, et kogudus oli suurim liikmesannetajate arvu langetaja. Paldiskis juhtus, et mõnel korral jäi jumalateenistus hoopis ära, sest kohal oli vaid õpetaja. Kui vähendati jumalateenistuse toimumise korda igalt nädalalt kahele korrale kuus, ei jäänud kirikusaal enam tühjaks.
Tundubki, et sellist muudatust on põhjust tõsiselt kaaluda. Seda näitab ka Risti kogemus, et inimesed panustavad oma aega harvemini, aga seda innukamalt.

Raha ja kinnisvara
Kirikute ja koguduste muude hoonete seisukord on nii ja naa. Väikesele Paldiski kogudusele käib kirikuhoone haldamine üle jõu ja puuduvad soojad ruumid. Saku luterlastel puudub oma maja, koos käiakse viletsas seisus palvemajas. Hageri kogudus kasutab lisaks kirikule, mille torn sai soome sõprade abiga uue värvikatte, palvemaja.
Hageri palvemajal on mõne aasta pärast 200. aastapäev. Kogudus tahaks maja selleks ajaks korda teha ning ootab lahkete annetajate abi.
Möödunud aastal sõlmis kogudus vennastekogudusega lepingu, millega sai 50 aastaks palvemaja tasuta kasutusõiguse.
Harju-Madise õpetaja Joel Siim rõõmustas, et neil jäi möödunud aastal raha ülegi ja plaan on teha kirikule välisvalgustus. Ta edastas sinodilistele soovituse korraldada kirikus tasulisi ekskursioone, igalt külastajalt üks euro. Möödunud aastal osaleti muuseumiööl ja saadud positiivse kogemuse põhjal plaanitakse seda jälle. Muinsuskaitseametilt saadi raha sissevarisenud von Rammide krüpti taastamiseks, aga mure on kiriku katusega ja lahti tulnud tornikiivri plekiga.
Remonditud on väikest  Järvakandi kirikut. Keila kirikule valatakse 13. mail uus kell ja selle pühitsemine on plaanitud 1. oktoobrile. Muret teeb aga kiriku kiltkivist katus. Tõsiseid probleeme on Nissi kirikuga. Rannamõisas sai möödunud aastal uue värvikatte üle saja aasta vana plekk-katus ja lõppema hakkab kogudusemaja ehitus. Ristil korrastatakse kirikuaeda, kevadel ja sügisel on talgutele kogunenud sadakond inimest.
Saku kogudus on saanud kiriku ehituseks loa ja valminud on eelprojekt, tasapisi remonditakse, sealjuures väljast värviti nende kasutada olevat vennastekoguduse palvemaja.
Sinodi lõpukõnes pikast koosolekupäevast kokkuvõtet tehes toonitas piiskop Tiit Salumäe aruandlust kui analüüsi võimalikkust ja vajalikkust toonitades, et praostkond on aruandeid koostades tublisti vaeva näinud. Praegust kirikuelu iseloomustades aga rõhutas ta personaalsuse olulisust, vaimulike ja teiste kiriku töötegijate isiklikku suhet inimestega. Tugevamad on need kogudused, kus tegeldakse personaalse hingehoiuga, rõhutas piiskop.
Enne koduteele asumist kõneldi veel juubeliaastate tähistamisest, kirikuliikmete andmebaasist, kiriku lauluraamatust ja mais toimuvast praostkonna leerilaagrist.
Rita Puidet

Lääne-Harju praostkond
Praostkonnas on 10 kogudust, 9 kirikut ja 3 palvemaja.
Kogudusi teenivad 8 vaimulikku, kellest 6 on tunnistatud aasta õpetajaks: Jüri Vallsalu, Mihkel Kukk, Aare Kimmel, Annika Laats, Lea Jants ja Marek Roots. Lisaks teenivad kaks abiõpetajat ja üks diakon.
Aasta juhatuseesimehe tiitel on antud Agu Kaljustele.