Olen teiega
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudised / Number: 5. mai 2021 Nr 19 /
SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu otsusega ja lehe omaniku, EELK kirikuvalitsuse heakskiidul olen 1. maist Eesti Kiriku peatoimetaja. Tahan mulle usaldatud ametit pidada hoole, armastuse ja rõõmuga.
Ma ei ole fatalist, sest hindan kõrgelt inimese vaba tahet ning kaasarääkimise võimalust oma sammude seadmisel, aga enda jõudmist kirikulehe tegijaks tuleb pidada küll millekski, mis oli „tähtedes kirjas“. Vet tä oll siss määrat´, oleks mu esiema Võru murdes täheldanud, viidates sellele, et inimene teeb plaane, aga Jumal juhib.
Kui pärast keskkooli 1991. aastal Tartu ülikoolis just taasavatud usuteaduskonda astusin, oli sooviks koguda teadmisi, teadmata, millise ameti jaoks. Dekaan prof Kalle Kasemaa kultiveeris suhtumist, et ülikool pole ametikool, vaid akadeemilise vabaduse kants. Ometi survestati stuudiumi lõpusirgele jõudnuid leidma viimaseks suvevaheajaks endale nn praktikakoht mõnes kiriklikus asutuses.
Mina koos kursusevend Urmas Pettiga jõudsin Eesti Kirikusse. Urmas jäi lehetööle ka sügissemestri alguses, aga mina jõudsin tagasi pärast teoloogiaõpingute lõpetamist. Siis, kui tuli juba tõsiselt valida, milline palgatöö igapäevaleiva lauale toob.
Sellest suvest 1995 olen jäänud. Tudeerides paralleelselt veel gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja kvalifikatsiooni saamiseks pedagoogikat ning ka magistriastmes ajakirjandust. Lehetööst olen eemal olnud vaid loetud aastad seoses eraeluliste seikadega. Olen abielus ja kahe poja ema. Akadeemiliselt kuulun korporatsiooni Filiae Patriae.
Olen ristitud ja leeris käinud Urvaste kirikus, siis kui koguduse õpetaja oli Villu Jürjo. Tudengina elasin kaasa Tartu Ülikooli koguduse taassünnile ning hiljem kahe väikese, ülikooli ja Jaani koguduse ühinemisele ning tuhast tõusnud Jaani kirikusse kodu rajamisele. Nüüd olen Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liige, mida tajun oma vaimse koduna.
Jätkan äsja peatoimetaja ametist lahkunud Sirje Semmi jälgedes. Olen oma mentorilt 25 aasta jooksul palju õppinud ning söandasin tema mantlipärijaks saada üksnes teadmisel, et saan Sirje nõustamisega arvestada tulevikuski.
Iga väljaanne on suuresti peatoimetaja nägu, aga rohkem siiski oma lugejate moodi. Eesti Kiriku palge kujundamisse saab iga inimene panuse anda. Ootan ja arvestan seda. Omalt poolt luban teha kõik selleks, et ligi sada aastat tagasi asutatud ja rohkem kui 30 aastat tagasi taasasutatud Eesti Kirik püsiks ja oleks oluline oma lugejale. Olla terve kiriku ajaleht – seda, või mitte midagi, on deviis, millest lähtun oma töös.
Liina Raudvassar
