Olulised arheoloogilised leiud Haljala kirikus

22. septembril Haljalas toimunud püha Mauritiuse konverentsil tutvustas Tallinna ülikooli arheoloogia osakonna doktorant ja Eesti kunstiakadeemia ehitusarheoloogia õppejõud Villu Kadakas arheoloogiliste kaevamiste tulemusi.

Kaevamisteks avanes võimalus tänu kiriku põranda restaureerimistöödele, mida finantseerisid riik, kohalik vald, vabahärra Thomas von Dellingshausen ja Balti rüütelkond. Nüüdseks on pool pinnasest uuritud ja vahekokkuvõtet tehes avaldas Kadakas lootust, et tehtav uuring täiendab suuremat ajaloopilti.
Nagu Haljala kirik, on ka enamik teistest Lääne-Viru kirikuhoonetest pärit 15. sajandist (v.a Viru-Nigula kirik) ja puuduvad andmed varasemate hoonete kohta. Uurimistöö annab võimaluse saada infot piirkonna keskaegsete kirikute interjööri, kasutuse ja varasema hoonestuse kohta. Haljala on esimene paik, kus seda piirkondlikku ajaloolünka saab hakata täitma.
Pikihoone idaosast leitigi vana hoone vundamendi jäänused, see on piklik, umbes meetri laiune vöönd ilma seguta laotud maakive. Praeguse kiriku ehitus on toimunud järk-järgult vana kiriku ümber. Kadakas leiab, et leid viitab tüüpilisele 14. sajandi hoonele: lai madal puulaega pühakoda.
Leitud müüri paksus poleks võimaldanud võlve. Kiriku uuendamine võeti nähtavasti ette, sest sooviti kõrgemat võlvitud laega hoonet. Lisaks leiti ühe piilari lääneküljelt arvatavasti 15. sajandi lõpust pärit kõrvalaltari vundament ja hulk 15.–18. sajandist pärinevaid paekivist hauakambreid.
Ka pinnasest avastatud esemed, millest osa on eksponeeritud Haljala gümnaasiumi fuajees, on põnevad. Varasemad leiud pärinevad muinasaja lõpust, 11.–12. sajandist. Põhiliselt on tegu metallesemetega, mis pärinevad kiriku kohal asunud asulast või matmispaigast.
Juba 2010. aastal leiti kirikuaiast valguskaabli paigaldamisel tüüpiline ristpeaga rinnanõel, mis võib olla ka ristisõja eelne. Lisaks leiti kirikust Gotlandi tüüpi 11.–12. sajandist pärinev vööjagaja, mis kuulus Läänemere ümbruse sõjameeste varustusse.
Kõige varasemat, Inglismaalt pärinevat mündileidu on võimalik üsna täpselt dateerida 11. sajandisse. Kuningas Ethelred II, kellele münt viitab, suri 1000 aastat tagasi. Seega pidi vermimine enne seda toimuma. Lisaks avastati paarsada 17.–18. sajandil kasutusel olnud Rootsi ja Vene vaskraha ja umbes 50 keskaegset hõbemünti.
Arheoloogilised kaevamised Haljalas jätkuvad kiriku pikihoone läänepoolses pinnases. Loodetakse leida uusi esemeid ja teada saada, kas varasemal hoonel oli ka torn.
Kätlin Liimets

Haljala Püha Mauritiuse kogudus on tänu annetajatele saanud taastada põlenud rõdu, erastada kirikut ümbritseva maa ja katta majanduskulusid.
Nüüd on kirikus alustatud pikihoone põranda restaureerimist. Halvas seisus laudpõrand asendatakse paekivipõrandaga. Tööde käigus paigaldatakse kiriku pingistiku alla elektrikaablitele kanalitorud, et oleks võimalik välja ehitada pingistiku soojendussüsteem.
Võtame tänuga vastu annetusi tööde tegemiseks. Annetusi saab teha Haljala Püha Mauritiuse koguduse pangaarvele
EE02 2200 2210 2866 4582.