Peapiiskop Urmas Viilma pidas ühiskonda suunatud advendikõne

Peapiiskop Urmas Viilma kutsus Tallinna Piiskoplikku Toomkirikusse 5. detsembril advendiaja algust tähistavale kontsertmõtisklusele ja sellele järgnenud vastuvõtule konsistooriumis riigi- ja ühiskonnategelasi.
Kirikus pidas peapiiskop traditsioonilise advendikõne. Oma neljandas aastalõpusõnumis EELK peapiiskopina hindas ta traditsiooniliselt ühiskonnas toimuvat kiriku perspektiivist vaadates ja andis oma sõnumi avalikkusele. Seekord rääkis peapiiskop lisaks rändega seotud küsimustele mitmel teiselgi aktuaalsel teemal. Ta ütles, et „kirik hoolib ega ole seadnud kordagi kahtluse alla abivajaja aitamist rahvuse, usu või muude eristuvate tunnuste tõttu. Püüame aidata nende oskuste ja ressurssidega, mis meile on jõukohased“.
Koguduste elust kõneldes nimetas ta, et jumalateenistuste ja ametitalituste pidamise kõrval tegutseb EELK kogudustes näiteks 170 laulukoori, milles laulab üle 2300 laulja, ja igapäevategevusse on regulaarselt kaasatud üle 5000 vabatahtliku. „Kirik kuulutab Jumala sõna ja teeb lakkamata armastuse ja hoolekandetööd.“
Rahvastiku vähenemise pärast muretsedes arutas peapiiskop, kuidas kirik saaks anda panuse selle probleemi lahendamisse. Urmas Viilma lubas, et on valmis alates 2020. aastast isiklikult ristima kõik lapsed, kes sünnivad perre kolmanda ja sealt iga järgmise lapsena. „Kui see lubadus võiks julgustada kasvõi ühe pere juurdekasvule, oleksin siiralt õnnelik ja Jumalale tänulik,“ tõdes Viilma.
Riigi ja kiriku suhetest kõneldes ütles peapiiskop, et riigi ja omavalituste toel on saanud korda või taastatud kümneid ja kümneid Eestimaa kirikuid. „Ajal, mil mujal Euroopas pigem räägitakse kirikute sulgemisest, isegi müügist, on Eestis viimase kolmekümne aasta kestel toimunud vaikne, kuid järjepidev kirikute renessanss. Eneselegi üllatuseks jõudsin 30 viimase aasta kestel Eestis taastatud ja taas kasutusele võetud või uuena rajatud pühakodasid ja sakraalhooneid kokku lugedes peaaegu poolesajani.“
Viilma lisas täiendavalt: „Meie arvutused kinnitavad, et ainuüksi viimase viie aasta kestel on EELK kogudused ise ajaloolistesse pühakodadesse investeerinud kiriku, koguduste, välismaa sõpruskoguduste, eraannetajate ja koguduste liikmete raha ligi 10 miljonit eurot.“
Heategevusele kutsudes ütles peapiiskop: „Minu hinnangul peaksime kõik enese jaoks määrama oma vajaduse piiri. Ülejäänu kuulub ühiskonda panustamiseks, näiteks heategevusena. Heaks näiteks on EELK Toetusfond, mis asutati mitme Eesti tunnustatud ettevõtja poolt eesmärgiga anda võimalus head teha.“
Peapiiskop rääkis ühest sõbra antud soovitusest tuua jõuluks metsast koju inetu ja rääbakas kuusepuu, et säästa neid puid, mis on ilusad ja võiksid suureks kasvades olla elujõulisemad. Ta kinnitas, et suured muutused algavad väikestest, kuid teadlikest otsustest. „Peaksime teadlikult minema üle egokeskselt mõtlemiselt ökokesksele mõtlemisele, et elada eetiliselt ja säästa keskkonda ka tulevate põlvkondade jaoks.“
Toomkirikus tervitas ja tänas külalisi ka õpetaja Arho Tuhkru, kes ütles, et tänu teile on mõnigi asi saanud tasaseks, mis katkenud, seotud ja siledaks silutud. Musitseerisid Piret Aidulo, Oliver Kuusik, Samuel Jalakas ja Indrek Vau.
Iga-aastane advendimõtisklus koos peapiiskopi sõnumiga avalikkusele on traditsioon, mida alustas eelmine peapiiskop Andres Põder.
Sirje Semm