Peterburi Eesti Selts saab abi Eesti riigilt

Ligi 90liikmeline Peterburi Jaani kogudus peab konkreetset plaani taastada kirik. Järgmisel aastal on Peterburi Jaani kirikule riigieelarves ette nähtud kolm miljonit krooni.
Renoveerimine, mis on koguduse hooldajaõpetaja Peeter Kalduri sõnul kogu aeg õhus, on saanud uut hoogu, kuna tegevusele on kultuuriministeeriumi õhutusel oma õla alla pannud Eesti Kontsert.
Kohandada juriidilist keelt
Hiljuti Peterburi külastanud Eesti Kontserdi direktori Aivar Mäe nõuannete järgi on valminud uus eskiisprojekt. Selle järgi läheb kiriku taastamine maksma oletuslikult nelikümmend miljonit Eesti krooni.
Kalduri arvates on summa küll suur, kuid Eesti riigi toetusel ja pankade kaasamisel on see võimalik. «Peterburis ei saa teisiti, kui et kirik on soliidne, kui seda tahetakse kasutada kontserdisaalina, alternatiiviks oleks anda kirik linnale» ütleb ta selgituseks.
Uues kirik-kontsertsaalis on vaja teha olulisi muudatusi kujunduses, näiteks pikendada kirikut nelja meetri võrra, et mahutada ära liftid, kuna saalis peab olema võimalik liikuda ka puuetega inimestel. Ka kiriku sisemine väljanägemine tuleb taastada algsena. Selleks tuleb nõukogude ajal ehitatud vahelaed eemaldada, et anda saalile avarust juurde.
Peeter Kalduri sõnul on projekti juures suureks probleemiks juriidiline pool. Eesti ja vene juriidiline keel on erinev, lisaks tuleb projekt teha arusaadavaks tavalisele inimesele. Tuleb arvestada, et linnaga sõlmitud kirikuhoone kasutamislepingus on fikseeritud ärilise tegevuse keeld.
Linn vajab orelit
Kontsertide korraldamine on muidugi teatud määral äritegevus, ütleb Kaldur, kuid samas ei ole ka. Tegu on siiski kultuurilise tegevusega. Kirikusse on projekteeritud modernne orel, mis n-ö hajub kirikusse. «Peterburis ei ole ühtegi kõikidele kaasaja nõuetele vastavat orelit,» kirjeldab Kaldur linna olukorda.
Peterburi linn tähistab sel aastal oma 300. aastapäeva, sellepärast on seal käinud ka rohkem eestlasi. Paar nädalat tagasi viibis seal koos Kaarli koguduse kontsertkooriga piiskop Einar Soone, kelle jaoks oli Peterburi rõõmsaks üllatuseks: «Linnapilt on muutunud väga euroopalikuks – maju on renoveeritud ning ka inimeste käitumine on teine.» Koos kontsertkoori liikmetega külastati Peterburi kirikuid ja kogudusi, ka hiljuti taastatud saksa kogudust, kus nõukogude ajal asus ujula.
Peeter Kaldur ütles, et paljud kirikud Venemaal ei ole koguduste omanduses, kuid need on vastavalt lepingule tasuta tähtajatus kasutuses (nagu see oli nõukogude ajal kõikide kirikutega ka Eestis). Esimesi näited selle kohta, et kirikuid on võimalik saada isiklikku omandisse, võib juba tooma hakata.
Ajaloo häll
Ka Peterburi Jaani kirik ei kuulu veel kogudusele, kuid selleks, et väärtuslik hoone eestlaste kätte jääks, tuli ette võtta jõulisemaid samme. Kuigi endine Eesti konsul Peterburis Jüri Trei on aastaid hea seisnud selle eest, et majas tegevust arendada, on see majanduslikult väga raske olnud. «Seetõttu tuli järgmise aasta riigieelarve koostamisel otsustada, kas toetada Eesti Seltsi Peterburis,» ütles kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.
Riigipoolse äraütlemise korral läheks kirik tõenäoliselt tagasi Peterburi linnavalitsusele. Asudes atraktiivses piirkonnas, on nende ring, kes kirikuhoonest huvitatud on, laiem. Kiriku lähedusse jääb kuulus Maria teater ning Peeter Kalduri sõnul on lindada see linnaosa kultuuripiirkonnaks.
Väärikas asukoht on vasvuses Jaani kiriku eestlaste ajalooga. Peterburis oli tsaaajal kõige suurem eesti kogudus (parimatel aegadel kuni 80 000 koguduseliiget, s.o rohkem kui praegu kogu EELKs).
Koguduseliikmete arv on aastatega kahanenud, kuid võrreldes Eestimaa kogudustega on vanuseline läbilõige enam-vähem sama. Kirikuskäijate hulgas on koguduse hooldajaõpetaja sõnul noori ja vanemaid inimesi, keskealiste põlvkond on kirikus vähem esindatud.
Riigipoolne toetus aitab
Peeter Kaldur viitab ajaloole ja ütleb, et just Peterburi eestlaste tegevus andis tugeva impulsi meie riigi iseseisvuse algusele. «Kui 50 000 eestlast tuleb välja rahumeelsele manifestatsioonile Peterburi tänavatele, kusjuures nende hulgas on palju tuntud sõjaväelasi, haritlasi, kunsti- ja kultuuritegelasi, siis toob see paratamatult kaasa tagajärgi.
Antud juhul oli Kerenski järgmisel päeval juba Tallinnas, ja kolme päeva pärast kuulutati välja Eesti autonoomia. Ilma selleta poleks tulnud ka iseseisvust,» selgitab Kaldur ja lisab, et seda ei maksaks häbeneda mitte ühelgi eestlasel. «Pigem on selle mitteteadmine harimatuse tunnus.»
Jaani kogudusel on külas käinud mitu eesti kollektiivi, kes on ühtlasi kiriku juures vajalikke talgutöid teinud. Abilisi on käinud ka Soomest. Peeter Kaldur loodab, et Eestist hakkab Jaani kogudusele tulema rahalist abi, sest tema sõnul on elatustase Eestis võrreldes Venemaaga kolm korda kõrgem.
«Loodame, et tulevikus on kiriku taastamise rahastajate nimekiri laiem,» ütles ka Anton Pärn, «kuid esialgu oleme arvestanud sellega, et kultuuriministeerium astub esimese sammu.»
Järgmisel aastal on Pärna sõnul Peterburi Jaani kirikule riigieelarves ette nähtud kolm miljonit krooni.
Kristel Neitsov