Piibliseltsi üldkogu teeb muudatusi juhtimises

Eesti Piibliseltsi üldkogu koguneb 24. aprillil Tallinnas aastakoosolekule. Arutlusele tuleb Eesti Piibliseltsi põhikirja eelnõu.
Eesti Piibliselti juhatus on teinud ettepaneku muuta EPSi juhtorganite struktuuri ja esitanud uue põhikirja projekti, millega seltsi liikmed on saanud tutvuda ja teha ettepanekuid. Milliseid muudatusi on oodata EPSi juhtorganite struktuuris?
Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson:
Juhtorganite struktuuri muutmine on olnud päevakorral juba mitu aastat. Muudatused ei saa olla eesmärgiks omaette. Kui selts ligemale 13 aastat tagasi taastati, siis moodustati suur juhatus – kõik seltsi taastanud kirikud said juhatusse oma esindajad.
Taoline oikumeeniline koostöö on olnud väga viljakas, kuid igapäevaseks tööks on juhatus liiga suur ja kohmakas. Kui seltsi algaastatel ei olnud juhatuse liikmed nii koormatud kui täna, oli võimalik juhatuse tööd korraldada. Täna on paljud auväärsed juhatuseliikmed seotud paljude ülesannetega nii oma kirikus kui ka ühiskonnas.
Kui algaastatel oli selts eelkõige kirikute koostöö vorm, siis hilisematel aastatel on lisandunud ühiskondlik dimensioon. Piibel ei ole mõeldud ainult kirikuliikmetele, vaid kõigile ühiskonna liikmetele sõltumata rahvusest, usutunnistusest jne.
Seetõttu leidis juhatus, et esindusjuhatus võiks muutuda eri kirikute ja organisatsioonide esindajate nõukoguks, kes on huvitatud kaasa aitama piiblitööle Eestimaal ja planeeriks pikemaaegse perspektiiviga tegevust.
Juhatus oleks väiksem ning seetõttu mobiilsem. Põhikirja muudatuste ettepanekus on soovitatud, et juhatus oleks kuni kolmeliikmeline ja peasekretär oleks siis juhatuse esimees. Juhatus on organisatsiooni igapäevase töö juhtorgan.
Millist kasu EPSi edasises töös loodate muudatustega saavutada?
Nõukogu laiendamine uute liikmete näol annab oikumeenilist kandepinda ja ulatuslikumat toetajaskonda. Koosolekuid ei ole nõukogul nii palju kui senisel juhatusel. Nõukogu koosolekud toimuksid kaks korda aastas, juhatus koguneks vastavalt vajadusele iga kuu või tihedamini.
Millised suuremad projektid iseloomustavad EPSi 2003. a tegevust? Kes on need inimesed, kes seltsi tööd veavad?
Eelmisel aastal jätkas selts nende projektidega, mida oleme juba mitmel varasemal aastal teinud. Jõuluprojekt «Sa ei ole üksi» jätkus ka sellel aastal. Paljude toetajate abil oleme saanud varustada lastekodusid, tänavalaste keskusi, suuri perekondi Piibli ja Piibli-alase kirjandusega. Samuti jätkus projekt, millega jagasime Piibli-alast kirjandust koolidele.
Jätkus Markuse evangeeliumi tõlkimine viipekeelseks, selle loodame lõpetada tuleval aastal.
Jõuludeks ilmus evangeeliumide audioversioon CD-l, praeguseks on valminud kogu Uus Testament.
Võimaluste ja ressursside korral püüame koos tõlketoimkonnaga jätkata kolm aastat kestnud Vana Testamendi tõlketööd, mis on meie ligi 600liikmelise seltsi peaülesanne. (1997. aastal ilmunud Piibel sisaldas 1968. a redigeeritud Vana Testamendi tõlget.)
Piibliseltsis töötavad lisaks minule sekretärina (ka töö liikmetega, kirjanduse müük jmt) Maarit Prints, infosekretärina (projektide juhtimine, näitused, üritused) Mikk Leedjärv, raamatupidajana Aili Tõniste (asendab lapsepuhkusel olevat Maire Seppa).
Siinjuures peaks nimetama suurt hulka abilisi nii kogudustest, seltsi liikmete hulgast, mitme töörühma ja toimkonna liikmeid jne. Ilma kõigi nende abi, toetuse ja palveteta ei oleks selts suutnud kõiki ülesandeid täita.
Kui palju Piibleid on EPS vahendanud või müünud Eestis?
Piibliseltsi kaudu on 13 aasta jooksul levitatud enam kui 200 000 Piiblit ja enam kui 300 000 Uut Testamenti.
Kuidas on EPS seotud samalaadsete rahvusvaheliste organisatsioonidega?
Eesti Piibliselts on aastast 1995 Ühinenud Piibliseltside liige, täisliikmeks saime aastal 1998. Ühinenud Piibliseltsid on rahvuslike piibliseltside katusorganisatsioon, mis ühendab täna enam kui 130 rahvuslikku piibliseltsi, mis tegutsevad 200 maal.
Paljud projektid on reaalsuseks saanud Ühinenud Piibliseltside rahalisel toel. Koostöö on toimud ka koolituste kaudu. Koolitust on saanud seltsi töötajad, kaastöölised ja piiblitõlke toimkonna liikmed.
Kuidas läheb Eesti vanim selts EPS vastu uuele tegevusaastale?
Detsembris saab seltsi taastamisest 13 aastat. Möödunud aastal tähistasime seltsi asutamise 190. aastapäeva. Eesti ühiskonnas on viimase kümne aastaga toimunud suured muudatused. Kui selts taastati, siis soovisid kirikud saada kõigi vajajate jaoks Piiblit, mida nõukogude ajal oli nii raske hankida.
Täna ei pea me enam tegelema defitsiidiga. Täna on oluline, et Piibel ja Piibliga seotud haridus ja haritus oleks kättesaadav kõigile Eesti elanikele.
Küsis Sirje Semm