Piiskopid rääkisid Saksamaal koguduslikust elust

Saksamaa Ühendatud Evangeel­se Luterliku Kiriku (VELKD) kutsel esindas piiskop Tiit Salumäe (fotol) EELKd Saksamaal Goslari linnas 18.–20. märtsini toimunud piiskoppide kokkusaamisel.

Piiskop Salumäe sõnul oli Saksamaale kutsutud peapiiskop Urmas Viilma, kes kahjuks ei saanud aga sõita. Palju reisinud ning Saksamaalgi sageli käinud isikuna jagab piiskop Salumäe oma vaimustust, sest seekordse visiidi sihtpunktis viibis ta esmakordselt. Alam-Saksimaal asuv, kunagise Saksa-Rooma keisririigi tähtsamaid linnu Goslar paikneb Harzi maalilise mäestiku loodenõlval ning selle vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
„Erinevalt paljudest Saksa linnadest on Goslari vanalinn jäänud sõjast puutumata ja linnaruumis on palju arhitektuuri vaatamisväärsusi,“ räägib piiskop. Tegemist on vana keisrilinnaga, kuhu Heinrich II rajas oma suveresidentsi. Samuti on Goslar tuntud oma reformatsioonialaste muinsuste poolest.
„Unustamatu elamuse sain Goslari Marktkirche raamatukogus, kus oli võimalik näha ja käega katsuda Martin Lutheri kirja Goslarisse, reformatsiooniaegseid Piibli väljaandeid ning maailma esimese trükitud lauluraamatu ainueksemplari,“ jagab piiskop oma vaimustust.
Kaks päeva ei möödunud siiski vaid kunsti- ja kultuuriväärtustega tutvumisel. Kohal oli 33 inimest, reeglina piiskopid, aga kui mõni piiskop ei saanud tulla, asendas teda selleks volitatud asendaja. Saksamaalt oli kokku 23 inimest eesotsas EELK-le hästi tuntud VELKD juhtiva piiskopi, Põhjakiriku piiskopi Gerhard Ulri­chiga (Schwerin).
Oma piiskopiga olid esindatud kõik Skandinaavia maad. Balti luterlikest kirikutest oli kahe piiskopiga kohal Välis-Läti kirik. „Eriti pakkus huvi Taani ja Islandi piiskopiga kohtumine, kes andsid ülevaate oma maa kirikuelust. Taani puhul jäi meelde raport, et kristlik traditsioon on tugev ja kiriku positsioon küllalti hea; kirikult oodatakse õnnistust, aga olulistes küsimustes sõna võtma just ei innustata,“ jagab piiskop Salumäe oma muljeid.
Kohtumise teema oli „Koguduse tulevik – potentsiaalide leidmine“ ja vaagisime küsimust, kuidas töötada tingimustes, kus tooni annavad erinevad võrgustikud. Rühmatöödest ülevaadet andes nendib piiskop Salumäe: „Nende (Saksa kiriku – L. R.) olukord on võrreldes meiega ikka teine. Üks asi on koguduse emotsionaalne kooskäimine, teine asi aga kooskäimist tagav majanduslik pool. Saksa kiriku tegevust toetavad regulaarselt laekuvad liikmemaksud, mille kasseerib riiklik maksuamet.“
Salumäe andis ülevaate olukorrast EELKs, sai kaasa rääkida küsimuses, kuidas tõmmata koguduse tegevusse neid, kes on kirikust erinevatel põhjustel võõrdunud.
Liina Raudvassar