Piiskoplik nõukogu vaagis seadusemuudatusi

17. septembril toimunud piiskopliku nõukogu koosolekul analüüsiti kooselu, transplantatsiooni ja karistusseadustiku eelnõud. Samuti arutati EELK teema-aastaga ning lähenevate kiriklike tähtpäevadega seonduvat.

Kolme seaduse eelnõu kohta võeti teadmiseks piiskopliku nõukogu juures tegutseva õpetuskomisjoni seisukoht, õiguslikku poolt aitas selgitada jurist Erik Salumäe. Arutelu tulemusel otsustas piiskoplik nõukogu kooseluseaduse vastuvõtmist mitte toetada.
Kuigi Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutele saadetud kooseluseaduse kontseptsiooni tutvustavas kirjas rõhutab sotsiaalminister Kristen Mi­chal, et seadusemuudatusega ei soovita muuta abielu põhimõtteid ega laiendada abielu institutsiooni ka samasoolistele, leiab EELK, et väljapakutud seadusemuudatus hägustab kristliku abielu ja pere mõistet.
«Kui justiitsministeerium põhjendab seadusemuudatust vajadusega tagada nõrgemale osapoolele, eriti lastele, parem kindlustatus, siis väidame meie, et eesmärgini jõudmiseks pole vaja kooseluseadust, vaid täiendada juba olemasolevaid õigusakte,» vahendab Eesti Kirikule konsistooriumi avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru.
Piiskoplik nõukogu ei toetanud ka karistusseadustiku eelnõud. «Leidsime, et olemasolev seadusandlus võimaldab viha ja vaenu õhutamist vältida, aga pakutud redaktsioon pärsiks meie hinnangul sõna- ja usuvabadust,» selgitab Arho Tuhkru.
Jutt käib karistusseadustiku § 151 üle, mida justiitsministeeriumi ettepanekul soovitakse karmistada nõnda, et edaspidi saab inimest vastutusele võtta ka siis, kui ta õhutab vaenu või vägivalda teatud inimgrupi suhtes, kusjuures see ei pruugi tähendada ohtu vaenatud inimese elule, tervisele või varale.
Seaduse uus sõnastus näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kolmeaastase vanglakaristuse «tegevuse eest, sealhulgas kirjutise, pildi, sümboli või muu materjali kasutamise, levitamise või jagamise eest, millega avalikku rahu häirival viisil või süstemaatiliselt kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele».
Transplantatsiooniseaduse eelnõuga tutvudes otsustas piiskoplik nõukogu, et elundite siirdamise võiks jätta arstide hooleks, kui doonor on väljendanud sellekohast soovi või on andnud selle surnu omaksed või eestkostja. Doonorlusega kaasneva võimaliku äritegevuse vältimiseks on vajalik hoolikas õiguslik regulatsioon ja järelevalve. «Elundite loovutamine, millegi endast teisele andmine on väga kristlik,» rõhutab Arho Tuhkru. Riigil lasub kohustus tõhustada selleteemalist teavitustööd ühiskonnas.
Vastavalt EELK põhikirjale on piiskopliku nõukogu ülesandeks olla peapiiskopile abiks kiriku juhtimisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel. Piiskopliku nõukogu liikmeteks on peapiiskop, piiskop, praostkondade praostid, peapiiskopi poolt kirikukogusse nimetatud kaks kaplanaatide esindajat ning kaks vaimulike konverentsi poolt kirikukogusse valitud liiget.
Nõukogu võimkonda kuulub õpetusse ja liturgiasse puutuvate otsuste vastuvõtmine; soovituste andmine konsistooriumile ja teistele kiriku organitele kirikuelu paremaks juhtimiseks ja korraldamiseks ning usu ja kõlbluse alal tekkivate vaidluste lahendamine.
Liina Raudvassar