Pühadekuu oli kontsertide poolest rikas

80 aastat tagasi tähistati ülestõusmispühi märtsis.

Ülestõusmispühad olid lähenemas ja see andis märgatavalt tunda kirikumuusikas. Tallinna saksa lauluseltsid valmistasid ette J. Haasi oratooriumi «Püha Elisabeth». Kooriseaded olid siin lihtsad, ilma suuremate polüfooniliste arendusteta. Juhatas Walter Sewigh, kes viimastel aastatel oli meie muusikaellu mõndagi uut toonud.

Kontserdid Tallinnas
Ülestõusmispühade vaimulikud kontserdid langesidki peaasjalikult suurele neljapäevale ja vaiksele laupäevale. Suurel neljapäeval, 30. märtsil andsid toomkirikus suurejoonelise vaimuliku kontserdi raudteelaste kultuur-haridusühingu Raudam ja Nõmme rahvaülikooli segakoor Karl Leinuse juhatusel. Orelisolistina oli kaastegev Paul Pressnikoff, vaimuliku kõne pidas õpetaja Kuusik. Kavas oli eesti, soome ja läti helilooming.
Rootsi kirikus Rüütli tänavas esines samal päeval Vene Nikolai kiriku suurendatud koor, kelle kohta öeldi, et «lauljate hääled on täiuseni viimistletud». Juhatas J. Stepanov, solistidena olid kaastegevad Ida Aav-Loo (sopran) ja Sinaida Valk-Bogdanovskaja (tol ajal ka kandleks nimetatud harf). Kõlas vaikse nädala slaavi kirikumuusika ja lääne heliloojate Bachi, Beethoveni Liszti jt muusika.
Palju loodeti Kaarli kiriku suure neljapäeva kontserdilt, mida juhatas Alfred Karafin (Karindi) ja mille rikkalik kava koosnes nii klassikast kui ka eesti heliloomingust. Ajalehe Vaba Maa arvustaja oli aga pettunud. Suure koguduse pealt oli kokku saadud vaid 30–35-liikmeline koor, millega Kaarli kiriku tugevakajalises akustikas polnud midagi peale hakata.
Piano jäi hõredaks ja värvituks, forte aga nigelaks. Orelisolistina oli Karafin aga kuulatav, esitades maitseka registratsiooniga Bachi «Passacaglia». Tema enda kaks koraali eelmängu jätsid aga soovida, mõjudes grotesksete ja kunstlikena. Hästi kõlasid tšellist August Karjuse esituses Händeli «Larghetto» ja Glucki «Meloodia».

Kontserdid Tartus
Tartuski kõlas pühade ajal suurejoonelisem muusika. Suurel neljapäeval ja suurel reedel lauldi ülikooli kirikus C. H. Grauni oratooriumi «Jeesuse surm», tegelastena Cantate Domino segakoor Enn Võrgu juhatusel, organist H. Lambert, keelpilliorkester ning külalissolistidena H. Betlem (sopran) ja V. Posiman (tenor) Tallinnast. «Ettekanne arenes ladusasti ja köitis kuulajaid päevade kohase meeleolu esile manamisega», nagu kirjutab Muusikaleht.
Vaiksel laupäeval oli Tartus mitu kontserti. Maarja kirikus kanti sama kiriku koori ja solistide esituses ette Haydni oratoorium «Lunastaja 7 sõna ristil». Juhatas Adalbert Virkhaus, vaimuliku kõne pidas õpetaja A. Vöhrmann. Ettekandesse oli haaratud ka kogudus, kes laulis kaasa koraale.
Tartu Pauluses esitas rahvaülikooli segakoor Valter Peerna juhatusel Johannes Hiiobi kantaadi «Jesaja kuulutamine» baritonile, koorile ja orkestrile. Solist oli Karl Viitol, kaasa tegi meeskvartett. Kava lõpus esitati paar orkestripala. Vaimuliku kõnega astus üles H. Haamer.

Püha Vaimu kiriku energiline organist
Tallinna Püha Vaimu kirik oli leidnud endale energilise tegija Paul Pressnikoffi isikus. 3. märtsil andis ta Helmi Betlemi kaastegevusel kontserdi eesti muusikast. Ta tõi ettekandele Artur Kapi «Toccata», Rudolf Tobiase lüürilise vaimuga «Nüüd hingavad inimesed» kogust «12 prelüüdi», Alfred Karafini kaaluka, modernismi kalduva üheosalise sonaadi ja Evald Braueri häid võimalusi pakkuvad «Variatsioonid». Helmi Betlemi värske sopran paelus Adolf Vedro ja Herman Kännu laulude ettekandel.
Paul Pressnikoff suutis suurt huvi tekitada ka vaikse laupäeva kontserdiga 31. märtsil, tuues kokku täiskiriku. Seekord oli kava liiga pikk, kusjuures tüütuseni pikaks venisid vaheajad üksikute numbrite vahel. Kuna kavas oli kaks kantaati, oleks võinud tagasihoidlikum olla oreliettekannetega, mida pakkus Rolf Unkel. Pealegi polnud tema tehnilised oskused Davidi «Fantaasia» ja Pachelbeli «Ciaconna» ettekandel laituseta.
Sooloettekannetest osutus silmapaistvamaks Bachi «Adagio» I viiulisonaadist, mille tõi mahlaka ja kandva tooniga kuuldavale Herbert Laan.
Uudisteosena oli ettekandel tallinlase, Leipzigis muusikalise hariduse omandanud Heinrich Feischneri romantiline kantaat «Vaikusepüha». Lõpuks esitati Bachi kantaat «Actus tragidus», mis paistis silma oma raskete kooride ja keeruliste fuugadega. Need vajanuks aga rohkem viimistlemist, sest noored solistid jäid oma partiidele alla.

Hugo Obergi esimene oreliõhtu
Kirikumuusika Sekretariaat, kes siiani oli tegelnud peaasjalikult segakooride vajadustega, otsustas nüüd välja anda meeskooridele mõeldud «Kirikukoori» XIII number, kuhu kavatseti võtta 15–20 laulu Bachi, Beethoveni, Bortnjanski, Schuberti, Kappeli, Türnpu jt sulest, lisaks paar koraali.
Viljandis oldi vaimustuses vene muusikast. Kuu keskpaiku oli seal külas Tallinna vene koor, kellele sai osaks haruldaselt soe vastuvõtt. Ilmaliku kontserdi ajal oli Koidu saal puupüsti rahvast täis. Vaimulik kontsert anti Viljandi Jaani kirikus.
Palmipuudepühal esines Tartu Pauluse kirikus eesti ja vene õigeusu kiriku ühendkoor. A. Korovnikovi ja N. Kokla juhatusel pakuti korralikku nauditavat laulu.
4. märtsil tuli teistkordsele ettekandele Tallinna Kaarli kirikus Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) kantaat «Memento mori». Esitasid solistid Aleksander Tamm, Eduard Hunt ja Jaan Villard ning Kaarli lauluseltsi segakoor ja konservatooriumi sümfooniaorkester autori juhatusel. Lisaks kantaadile oli kavas veel sooloettekandeid, sealhulgas Johannes Jürgensoni äsjaloodud «Meie Isa». Samal päeval korraldas Kaarli 3. pihtkonna vaestehoolekanne perekonnaõhtu vaeste heaks.
Orelikunstnik Hugo Oberg (Lepnurm) andis oma esimese oreliõhtu toomkirikus. Kahjuks oli ta valinud oma kontserdiks halva aja – äripäeva õhtu kell 7, mis tõi talle kokku väga vähe publikut, kuigi mees oli väärt rohkemat, nagu leidsid üksmeelselt arvustajad. Parim oli kava klassikaline osa: Bach ja Buxtehude. Siin ilmutas esineja maitsekat kõlavärvide kasutamist teemade ilmekaks esiletõstmiseks kontrapunktilise koe rägastikust.
Vähem värvikas oli Cesar Francki «Fantaasia», mis vajas hoopis teravamat ilmekust kõlavärvides, kui seda võimaldas toomkiriku orel. Lõpuks mängis esineja Artur Kapi jõulise, tehniliselt raske «Toccata». Õhtut täiendas noor sopran Helmi Betlem kolme lauluga, mille hulgas oli ka Artur Kapi «Vaimulik aaria».

Seadusemuudatused
Riigikogu võttis 1934. aasta märtsis vastu pühade ja puhkepäevade seaduse muudatused. Riiklike pühade hulka arvati suur neljapäev ja usupuhastuse püha. Enne olid need vaid kiriklikud pühad. Riiklikuks pühaks kuulutati ka 23. juuni kui võidupüha. Riiklike pühade nimistust võeti maha 3. ülestõusmispüha ja nelipüha. Tagasi tulid pühade usulised nimetused, mis pahempoolsete õhutusel olid kaotatud. Kevadpühad olid nüüd jälle ülestõusmispühad ja suvistepühad nelipühad.
Koos oli Rapla koguduse täiskogu, kus märgiti rõõmustavalt, et kirikumakse oli 1933. aastal kogunenud rohkem kui loodetud. Suudeti katta varasem puudujääk ja tasuda võlad. Häid tagajärgi olid andnud maksuvõlglastele saadetud kirjalikud teated.
Lääne praostkonna sinod leidis aset 21. märtsil Haapsalus. Sellest võttis osa kaheksa õpetajat koos praost Halleriga, neli köstrit ja kaheksa koguduste esindajat. Aruanne näitas eelmisel aastal toimunud elavnemist kirikutöös. Seda võis öelda ka laste ja noortega tehtava töö kohta: toimusid laste jumalateenistused, asutatud oli laste- ja noortekoore. Haapsallu oli muretsetud  uus orel. Nurinat tekitas laululehtede koostamise ebaloomulik olukord – rahul ei saanud olla trükikodadega, kus sellega tegeldi – laululehtedelt võis leida ebasündsaid laule ja palju õigekirjavigu.
4. märtsil sängitati Tori kalmistule viimsele unele kiriku kellamees ja kalmistu korraldaja P. Simmo. Oma 73,5 eluaastast oli ta 47 aastat kirikut teeninud. Lahkunud töömeest hinnati kõrgelt. Halbadele teedele vaatamata oli teenekat töötegijat saatma tulnud palju rahvast. Endisele kellamehele helistas kella koguduse vanim, 89aastane liige.
Lõpuks veel üks huvipakkuv tõik meie vaimulikust elust: 31. märtsil peatus Tallinnas India misjonär dr Stanley Jones. Ta pidas metodisti kirikus kaks mitmetunnist kõnet, mille üks tähtsamaid mõtteid oli, et usklik inimene peab olema nagu puhas roos, mis oma ilu ja aroomiga tõmbab inimesi enda juurde.
Mati Märtin