Ristil on oluline koht kristlase usus

Tõenäoliselt on rist maailma tuntuim sümbol. Võib öelda, et tegu on kiriku logoga, mida teavad kõik.

Kuid mitte ainult: rist on kasutusel ka hauamärgina või punase ristina meditsiinis. Rist on mitmete riikide lippudel ja paljudel vappidel. Lapse ristimisel teeb vaimulik tema otsaesisele ristimärgi ja inimest viimsele teekonnale saates on jälle ristimärk see, mis teda igaviku vastu ette valmistab.
Algselt oli rist brutaalne hukkamisvahend. Piinarikas ja aeglane surm ootas ees seda, kes löödi risti. Kristus andis ristile teise tähenduse. Ta suri suurel reedel ristil inimkonna pattude eest ja tänu sellele võime kord pääseda igavesse ellu. Jeesusest alates tähendab rist ka Jumala armastuse ja pääste märki. Nii võib Paulus tõdeda, et „sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi“ (1Kr 1:18). Kristlust hakati kutsuma ka ristiusuks, mis tähendab, et ristil on oluline koht kristlase usus.
Rist kujunes kristluse tunnuseks 4.–5. sajandil, kuid juba varem kasutati seda kui kristlaste sümbolit. Ladina rist on kasutusel läänekirikus. Mitmed kirikudki on ehitatud ristikujulisena, tuletamaks meelde Päästja surma. Alates 6. sajandist on ladina ristil kujutatud ristilöödud Kristust. Ristilöödu kujuga risti kutsutakse krutsifiksiks. Ristilöödu kuju tuletab meelde Kristuse kannatusi ja ohvrisurma ning seetõttu on see rist kasutusel altaril.
Õigeusu kirkus on ristil kolm ristilatti. Üles on sellel ristil pandud tahvel, kuhu oli kirjutatud INRI – Iesus Nazarenus Rex Iudaeorum, tõlkes ’Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas’. Tavaks oli, et ristilöödu ristile kirjutati süü, mille pärast talle selline karistus määrati. Nii märkis Pilatus Jeesuse süüks selle, et ta oli juutide kuningas. Risti alumises osas on ristilatt jalgade hoidmiseks, see on viltu, tuletamaks meelde kaht röövlit, kes olid koos Kristusega risti löödud. Jalgade tugipuu asetseb kallakuga paremalt vasakule. Vasak pool tähistab halba röövlit, kes läks alla põrgusse, parem pool aga head röövlit, kes läks üles paradiisi.
Kreeka ristil on neli võrdset haru. Ratasrist, mida võib näha ka Eesti surnuaedades, ühendab omavahel risti ja päikese. Selles ristis võib näha nii ööpäeva rütmi (ülemine kaar päev ja alumine öö) kui aastaaegade vaheldumise rütmi (päikese tõus kevadel).
Ristid seostuvad ka alg­kristlaste märtrisurmadega. Andrease rist tuletab meelde apostel Andrease surma kohta käivat legendi, mille kohaselt Andreas ei pidanud end vääriliseks surema samalaadsel ristil, kui suri tema Päästja, ja seetõttu löödi ta x-tähe kujulisele ristile. Sama lugu on kasutusel ka apostel Peetruse kohta, kes samuti ei soovinud sel viisil surra kui Jeesus ja löödi seetõttu ristile pea alaspidi – Peetruse ristile.
Ristisümboolika on kasutusel ka Kristuse monogrammil, millel on kujutatud Kristuse kreekakeelse nime esitähti (X ja R), mis on omakorda asetatud risti. Kristuse monogramm on kasutusel näiteks Eesti luterliku kiriku vaimuliku ametiristi keskel, mida täiendavad veel alfa ja oomega, kreeka tähestiku esimene ja viimane täht.
Punane rist sümboliseerib Kristuse vereohvrit. Ilmselt vere värvi tõttu on see rist kasutusel ka meditsiinis, osutades sellele, et tänapäevane meditsiin kasvas välja kloostritest, kus tegeldi haigete ravimisega, ja on seeläbi tugevalt seotud kristliku halastustööga.
Riste on maailmas palju ja nende taustal on Kristuse rist, mis tähendab meile päästet. Tema ohverdas end, et meil oleks elu. Nähes risti, mõtelgem Issanda ohvri suurusele.
Kaido Soom

Pildigalerii: