Rohkem kui kokaraamat, enam kui piiblitund
SUUR LUGU
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus, Looming / Number: Juuli 2025 Nr 26 digileht /
Kümmekond aastat väldanud ja oma koguduse piiridest väljapoolegi kasvanud ettevõtmise käegakatsutavaks tulemuseks on kaante vahele jõudnud raamat „Piibel Köögis. Maitserännakud Haapsalust Pühale Maale“, mille on välja andnud Piibel Köögis MTÜ ja Haapsalu Püha Johannese kogudus. Raamatu pidulik esitlus toimus Haapsalu Jaani kirikus 28. juunil.
Et valge laudlinaga ning maitsekalt kaetud toidulaud võib nii veatult sobida pühakoja altariesisele, selles sai iga Haapsalu Jaani kirikusse jõudnu ise veenduda.
Kümne aastaga on siinse koguduse liikmed juba harjunud, et ajuti seatakse kirikupingid nii, et pikk pidulaud hõrkude roogadega pikihoonesse kenasti ära mahub.
„Eks Piibel olegi ju suur kokaraamat,“ märkis raamatuesitlusele tulnutele tere tulemast öeldes pastor loci Mart Salumäe ja andis sõna Piibel Köögis rühma juhile õp Kristel Engmanile.
Põlled ritta!
„Kutsun kõik põlled ka siia. Kõik on ühtviisi osalised selles, et täna selline kaunis sündmus toimub,“ alustas Lääne praostkonna vikaarõpetaja Engman ja tugeva aplausi saatel liitusid temaga „Piibel Köögis“ tunnuskirjaga põlli kandvad Maria Strauss, Kaie Jaaniste, Sirje Jätsa, Angeliina Schwindt ja Kalle Jätsa. Puudu oli seitsmes liige Kaire Klesment.
Kümne aastaga on siinse koguduse liikmed juba harjunud, et ajuti seatakse kirikupingid nii, et pikk pidulaud hõrkude roogadega pikihoonesse kenasti ära mahub.
Koguduseliikmeid, kes reeglina kord kuus toimuvatest piiblilugemise ja toidutegemise õhtutest osa võtavad on küll palju rohkem, ent need seitse nime on autoritena seotud sel päeval esitlemist leidnud uudisteosega.
„Kümme aastat tagasi alustasime samas kirikus sellest, et üheskoos Piiblit uurida, üheskoos toitu valmistada ja üheskoos toitu nautida. Me ei võinud siis veel teada, et see teekond meid tänasesse päeva kannab,“ märkis Kristel Engman.
„Nagu Jumala sõna toob inimesed kokku, nõnda toob ka toit inimesed kokku. Mitte ainult igapäevane hädavajadus, vaid toit, mida me pühitseme,“ rääkis Engman trükisooja raamatut koosolijatele tutvustades.
Järgnevateks peatükkideks selles kümneaastases „raamatus“ on tema sõnul igakuised kooskäimised: „Rohkem kui 60 korral, mil läbi katsetasime enam kui 50 erineva retsepti, mis on tõlgitud erinevatest keeltest, pärit erinevatest kultuuriruumidest, aga mis kõik ühel või teisel moel on seotud pühakirjaga.“
Ilmudes raamatuaastal
Engman väljendas head meelt, et „Piibel Köögis“ ilmub just tänavu, raamatuaastal, millega tähistatakse 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest trükisõnast.
„Oli ju ka esimene eestikeelne trükisõna seotud kirikuga, olles osa eestikeelsest missa tekstist. Seetõttu on hea meel, et asjad satuvad kokku,“ märkis Engman ja tuletas meelde, et Jaani kirik oli enne pühakojaks saamist viljaait.
„Nagu Jumala sõna toob inimesed kokku, nõnda toob ka toit inimesed kokku. Mitte ainult igapäevane hädavajadus, vaid toit, mida me pühitseme,“ rääkis Engman trükisooja raamatut koosolijatele tutvustades.
Ta jutustas, et vähem kui kaks aastat tagasi vaatas meeskond otsa statistikale: „Saime aru, et meil on käidud koos hulk aastaid, meil on kena hulk unikaalseid retsepte, mis on läbi tehtud, ja me oleme selle teekonna jooksul palju pühakirjast õppinud.“
„Tekkis soov jagada laiema ringiga seda, mida meie ise oleme kogenud. Aga ei julgenud siis veel arvata, et ühel päeval saame käes hoida sellist imelist kokaraamatut,“ ütles Kristel Engman.
Kõige olulisemad on inimesed
„Inspiratsioonist alati ei piisa. On vaja inimesi, kes hullud ja ilusad mõtted teoks teevad,“ mõtiskles Kristel Engman ja rääkis, et poolteist aastat tagasi mindi raamatu autorite seltskonnaga Vormsile, et vaagida tõsiselt, kas teha või mitte teha kokaraamat.
„Kaks päeva Vormsil olid väga turbulentsed. Mitte ainult ilma mõttes. Esimesel õhtul läksime magama mõttega, et seda raamatut ei tule. Et see on liig meile jaoks,“ jutustas Kristel.
Nende seltskonnas oli aga toiduajakirjanik ja mitmete retseptiraamatute väljaandja Margit Arndt-Kalju, kes suutis innustada jätkama.
Raamat olgu kasutamiseks
„Üks suur töö on valmis saanud,“ märkis oma sõnavõtus piiskop emeeritus Tiit Salumäe, algusest peale Piibel Köögis tegemistega kaasas olev esitletava raamatu kaasautor.
Piiskop meenutas, et 24. oktoobril 2015 kirjutas Maria Strauss üleskutse tulla kokku, et lugeda Piiblit ja teha rooga nimega Jaakobi läätseleen.
„Raamat on valmis saanud. Hea oleks vaadata, milline see näeb välja aasta pärast. Eks seda köögis kasutatakse ja rasvaste kätega loetakse ja nii see peabki olema, sest raamat on lugemiseks ja kokaraamat retseptide kasutamiseks,“ sõnas piiskop emeeritus.
Tuues esile ühises lauaosaduses leivamurdmise sügavamat mõtet, avas ta kokaraamatu olemuse tuuma: „Selleks, et midagi teha, on vaja retsepte. Juhist, mida ja kui palju lisada, millal keeta ja kunas praadida jne. On vaja head koostööd.“
Piiblitund Piibli toidukultuurist
Lääne praostkonna praost Kaido Saak sai sõna seitsmeminutilise piiblitunni pidamiseks. Tänades selle võimaluse eest märkis praost, et talle oli üllatuseks mõista, kui tihedalt piiblitekst on seotud toidutemaatikaga.
„Moosese seadus suures osas ju sisaldabki seda, mida süüa ja juua ning kuidas seda teha. Piibli märgilised sündmused on väga sageli seotud toiduga, alustades kurikuulsast paradiisiaia õunasöömisest kuni Talle söömaajani välja,“ rääkis Saak.
Nentides, et tänapäeval on toidukultuur pahatihti taandunud vitamiinide ja kalorite manustamiseks, tõstis ta esile vajadust väärtustada ühises lauaosaduses olemist.
Piiblitunni järel pakuti kuulamiseks kirikumuusik Lea Salumäe improvisatsiooni orelile ja häälele.
Palume lauda!
Sõnadega tulge, sest kõik on juba valmis, kutsutakse kirikulisi Kristuse sakramentidest osa saama igal armulauaga jumalateenistusel. Piiblit ja kokakunsti ühendava teose esitlusel saabus samuti hetk, mil koosviibijaid innustati pikale kaetud lauale lähenema.
Moosese seadus suures osas ju sisaldabki seda, mida süüa ja juua ning kuidas seda teha. Piibli märgilised sündmused on väga sageli seotud toiduga, alustades kurikuulsast paradiisiaia õunasöömisest kuni Talle söömaajani välja.
Kristel Engmani selgitusel pakuti külalistele paradiisiaia õunakooki, mille retsept on leitav piibliroogi tutvustavas kokaraamatus. Ja Eesti maasikaid, milleta ükski pidulaud tema sõnul jaanikuul täiuslik poleks.
„On käes imeline aeg, mil Haapsalu aedades õitsevad valgete õitega mustad leedrid,“ rääkis ta ja nimetas, et karastavaks joogiks ongi musta leedri siirupist vurtsujook.
Laual oli ka leib, millele viidates jutustas Engman liigutava seiga. Keegi Stockholmi eestlane rääkinud, et kui ta 1990ndatel tihti Kodu-Eestit külastas, koges ta siin suurt külalislahkust: „Igas kodus pakuti torti, aga meie soovisime Eesti musta rukkileiba!“
Algmõte Saksamaalt
„2014. aasta sügisel sõin Saksamaal ühe kirikuõpetaja juures esimest korda Jaakobi läätserooga ja ta kinkis mulle oma koguduses välja antud vihikukese Piibli-aineliste retseptide ja lühikeste tekstidega vastava piibliloo kohta. See tundus väga põnev ja plaanisin hakata neid tekste koos retseptidega tõlkima Johannese Sõnumite jaoks,“ rääkis Maria Strauss Eesti Kirikule.
Septembris 2015 toimus pilootkogunemine ja nõnda pandi alus tänini toimivale ettevõtmisele „Piibel Köögis".
Ta jutustab, et 2015. aastal alustatigi rubriigiga „Retsepte Raamatute Raamatust“, aga kui kolm osa oli ilmunud, tegi koguduse juhatuse aseesimees Kristi Ainjärv ettepaneku hakata korraldama kogunemisi, kus neid retsepte proovida ja ka koos vastavat kirjakohta arutada.
Septembris 2015 toimus pilootkogunemine ja nõnda pandi alus tänini toimivale ettevõtmisele „Piibel Köögis“.
Maria sõnul on sellenimelise raamatu autorite hulgas neli inimest, kes osalevad nendel kogunemistel algusest peale tänaseni. Ta märgib, et on veel teisigi koguduseliikmeid, kelle jaoks on see töövorm väga oluline. Oluline on ka see, et kooskäimise formaat on jäänud samaks.
Ületades praostkonna piirid
Ettevõtmise kordaminekust kõneleb seegi, et Piibel Köögis on aidanud toitlustada mitmeid suuri kiriklikke koosviibimisi ja kujunenud omamoodi kaubamärgiks Eesti usulisel maastikul.
Samuti on teada, et just Haapsalu koguduses koos käiv rühm on inspireerinud teisi kogudusi midagi sarnast ette võtma. Samuti on mitmed mujalt Eestist ja välismaaltki Piibel Köögis olengutest osa võtnud.
„Viimase nelja aasta jooksul on piiblitundide pidajate ring laienenud üle praostkonna piiride. Meil on käinud külas piiskop Rinalds Grants Riiast (tänane valitud Läti luterliku kiriku peapiiskopiks – L. R.) ja sõpruskoguduse õpetaja Jouni Lehikoinen Turust. Kõige kaugem külaline oli meie koguduse praegune õpetaja Mart Salumäe, kui ta veel Kanadas elas,“ räägib Strauss.
Maitserännakud Haapsalust Pühale Maale
Nüüdsest kõigi huvilisteni jõudev „Piibel Köögis“ on teadaolevalt esimene eestikeelne kokaraamat, mis ühendab endas toiduvalmistamise ja pühakirja.
Piibel Köögis – see on kristliku sisuga gastronoomiline rännak, mis kulgeb aja- ja kultuuripiire ületades Haapsalust Pühale Maale, nii nagu ulatuvad meie kodulinna Haapsalu sõprussuhted Jeesuse sünnilinna Petlemma.
Rohkete värvipiltidega 144 lk paks albumiformaati raamat sisaldab retsepte, mis on jaotatud järgmistesse kategooriatesse: eelroad, pearoad, leivad ja määrded, magustoidud.
Iga retsepti eel saab lugeja rubriigis „Vaimulik amps“ osa ühest Piibli kirjakohast, samas pakutakse lugeda ka vaimulikku mõtisklust.
„Piibel Köögis – see on kristliku sisuga gastronoomiline rännak, mis kulgeb aja- ja kultuuripiire ületades Haapsalust Pühale Maale, nii nagu ulatuvad meie kodulinna Haapsalu sõprussuhted Jeesuse sünnilinna Petlemma,“ kirjutab raamatu sissejuhatavas osas õp Kristel Engman.
See on raamat neile, keda köidavad Piibel ja toit, aga ka Haapsalu, mis kuurortlinnana on tuntud ka järjest enam toidukultuuri edendajana. Just viimases osas annab asendamatu panuse Haapsalu Püha Johannese kogudus.
Liina Raudvassar
KOMMENTAAR
Margit Arndt-Kalju, toiduajakirja Oma Maitse ning Tallinna Jaani kiriku ja koguduse Facebooki lehe toimetaja:
Piibel Köögis on algusest lõpuni olnud hea mõte, mis on üdini kantud jumalikust energiast ja juhtimisest. Nii kui nad Haapsalu koguduses sellega välja ilmusid, panin toiduajakirjanikuna silma peale ja olen aastate jooksul ka ise aeg-ajalt – paraku siiski liiga harva! – nende kokkusaamistele jõudnud.
Piiblitunde on kogudustes mujalgi, kuid Piibel Köögis ühendab kõige filigraansemal, läbitunnetatumal ja väga sümpaatsel moel vaimutoidu füüsilise kõhutäiega.
Edasi oli lihtsalt heade juhuste kokkulangemine – jaa, siinkohal on kõigil kristlastel aeg hüüatada: juhuseid ei ole olemas! –, et kui mu kodukoguduses oli kõige hallimate või lausa mustade värvitoonide periood, kutsusid Haapsalu naised (ja paar meest) mu endaga Vormsile kaasa, et aru pidada õhkõrna, aga väga eluterve mõttepojakese üle vormistada Piibel Köögis tegemised kaante vahele.
Muidugi! Ei ole mingit kahtlustki! Sealsamas saare peal sai see raamat mul peas juba kuju, jäi ainult vormistamise küsimus. Õnneks läkski niimoodi. Nad said sellega väga hästi hakkama ja võivad raamatu üle õigustatult uhkust tunda.
Hea meel on ka selle üle, et kümmekonna aasta jooksul on Piibel Köögis saavutanud kristlikul skaalal täiesti arvestatava kokandustaseme.
KOMMENTAAR
Imbi Paju, kirjanik:
Leidsin raamatust söögipalve, mida kasutas mu vanaema. Taipasin „Kas on linnukesel muret?“ lugedes, mida võis tunda vanaema, kes oli repressioonide käigus palju läbi elanud, aga oskas ikka jagada ilu ja soojust.
Soovitan seda raamatut kõigile, sest see on kultuuritegu, komberuum. Piibel Köögis kutsub meid kokku, et hoiaksime ühte.
Elu pühadus peitub just nendes jagatud hetkedes, kus toidul on võimalus muuta tavapärane eriliseks, sest iga toidukord on püha rituaal, see on armastuse ja üksteisega mõtete ja kogemuste jagamise võimalus. Aitäh Kristelile ja kõigile selle teose loojatele.
