Eluleib
/ Autor: Katri Aaslav-Tepandi / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 11. märts 2026 Nr 10 /
Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! Johannese evangeelium 12:24
Elu seadus siin maa peal on juba selline, et kõigel maisel elaval, mis sünnib siia ilma, tuleb kord surra. Nii ka avaramas või kitsamas mõttes on igal olukorral, tegevusel ja sündmusel oma algus ja lõpp. Elu algused on ikka rõõmustavad: uue elu sünd, lapse ilmaletulek on imeline ja suur rõõm. Aga ka uue idee sünd, uute asjade algus, uued inspireerivad ülesanded. Looduses kevade ärkamine.
See kõik on täis rõõmu, lootust ja helgust. Lõpp on aga sageli mitte nii rõõmus, eriti kui see tuleb kätte ootamatult, liiga vara, kui me pole valmis lahti laskma. Kui kaotame oma elus midagi väärtuslikku ja kallist, omast. Armsa inimese surm on kurb ja valus. Kuidas siis siin loota uuele elule, neist kaotustest mingite viljade kandmisele?
Mida Jeesus ütleb meile? Et tema surm on uus algus. Ta annab oma maise elu inimeste eest, et sellest sünniks inimese jaoks uus Elu Jumalas. Päris Elu. Ja see on Elu usus ja lootuses ja armastuses. Jeesus ütleb, et tema on eluleib, millega ta toidab meid.
Jeesuse sõnad on kujundlikud, aga need kõnelevad ka meie elust. Igas meie elu kaotuses on peidus uus algus. Igas minekus on peidus uus tulek. Me saame usaldada selle kõik Jeesuse kätte. Meis sünnib uus elu mõte, uus jõud, uus rõõm ja rahu. Mis saab täielikuks usus ja usalduses Jeesuse vastu.
Katri Aaslav-Tepandi
Palve
Jeesus, Sina oled eluleib, toida meie hinge ja vaimu oma armastusega. Et meis sünniks päris Elu.
