«Sädeinimesed» tegid Tartus poliitikat

Pühapäeval, 7. aprillil kogunes Tartusse Vanemuise kontserdimajja mitusada inimest üle Eesti, et osaleda Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) II suurkogul.
Tegemist on Eesti ühiskonna arvestatava jõuga, kes seadnud endale eesmärgiks tõsta eestimaalaste elatustaset ja muuta elukeskkond turvalisemaks. Kuigi tegemist on nii-öelda kolmanda sektoriga, kõnelevad arvud enda eest: Eestis on registreeritud 17 028 mittetulundusühingut, millele liituvad veel sihtasutused ja seltsid. Suurkogule eelnes mitu kuud pingelist tööd ehk dokumentide arutamist.
Uute väljakutsete künnisel
Suure huviga oli suurkogule oodatud üks esineja – siseminister Ain Seppik, kes astus üles pikema sõnavõtuga. Lisaks palavatele tervitustele kogunenud «sädeinimestele», kes pühapäeval vabast ajast on tulnud ühiskonna asju ajama, toonitas ta riigi ja mittetulundussfääri koostöö vajalikkust.
Viidates vanimast eesti seltsist Vanemuine alguse saanud Eesti riigi tekke ideele, rõhutas siseminister Seppik, et uute väljakutsete künnisel seisev riik vajab kohalikke omavalitsusi aitavaid ühendusi, kodanike kasvavat aktiivsust ja sellega kaasnevat elanikkonna vastutuse suurenemist. Toimuvat suurkogu julges siseminister Seppik nimetada epohhiloovaks. Paraku pidi ettekandja nentima, et valitsus on senini kolmandale sektorile liiga vähe tähelepanu pööranud ja ootab nüüd ühist dialoogi.
Iseseisev Eesti sündis siiski rahvaliikumisest ja riik peab ka edaspidi arvestama kodanike arvamusega, seda enam, et kodanike aktiivsus aitab tõsta riigi mainet. «Aktiivne inimene määrab ühiskonna tugevuse. Täna tehakse siin poliitikat,» ütles siseminister Seppik.
Rohkem positiivsust
Suurkogule oli saatnud tervituse peaminister Siim Kallas, kes tundis heameelt, et kodanikud astuvad samme enese elu paremaks korraldamiseks, tugeva ja üksteisest hooliva ühiskonna ülesehitamiseks.
«Pisematele velledele» rääkis oma mõtteid Suurettevõtjate Assotsiatsiooni aseesimees Aadu Luukas, kes tuletas meelde vahel ununema kippuvat tõsiasja, et iseseisev riik on tõeline väärtus, mis peaks inimestes tekitama rohkem positiivseid emotsioone. Rahvuslikule kokkuleppele suunatud ettekanne tõi näiteid laiast maailmast – Iirimaalt, Singapurist ja Malaisiast –, kus suudeti ületada probleemid ja rahvustundele rõhudes saavutada majanduse tõus.
Aadu Luukas avaldas arvamust, et ühiskonna varjupoolest, s.o tööpuudusest, töötlevas tööstuses valitsevast madalast tööviljakusest, madalast ostujõust, ettevõtlike inimeste emigreerumisest jm on võimalik üle saada vaid siis, kui ühise eesmärgi nimel lülitatakse protsessi kogu ühiskond.
Sisemine tugevus
Enamus aega pikast päevast kulus mittetulundusühenduste enesemääratlemisele – arutlustele nende elujõulisusest ja eetikakoodeksist. Mõlemaid teemasid tutvustati esialgu suurde saali kogunenud suurkogu 245 hääleõiguslikule esindajale ja üle poolesajale külalisele ning arutati neid hiljem kodade istungitel.
Erilise probleemina toodi välja puudulikku statistikat, mis ei lase mittetulundusühendusi tõsiselt võtta, samuti mõistete täpsustamist – kõik ikka selleks, et olla võrdne partner avalikule võimule.
Teise teema lülitamisel suurkogule olevat algul olnud kahtlevaid hääli, kuid kuna ühingute tegevus on suunatud väljapoole, on eriline tähtsus usalduse võitmisel. Ja paraku on nii, et kui üks organisatsioon nende seast teeb vea, üldistatakse viga ja vari langeb kogu süsteemile. EMÜ soovib olla eeskujuks kogu ühiskonnale ja vastu võtta suhtlemisreeglistiku. Näiteks puudub Riigikogul oma eetikakoodeks.
Sisutiheda päeva võiks lõpetada lastearst Ruth Soonetsi esitatud küsimusega, kuidas saaks muuta ministeeriumi suhtumist mittetulundusühendustesse, et see poleks riigis kolmandal kohal, vaid esimesel. Loodame, et see kunagi saabki nii olema.
Rita Pokk