Salo koguduses tehakse eestikeelset tööd

Timo Viitanen on vaimulik, kelle otseseks ülesandeks Salo koguduse paljude vaimulike hulgas on töö ümberasujatega.

Nende seas ka eestlastega. Kas eestlastest ümberasujaid on Soomes 50 000 või 60 000, ei oska keegi vist täpselt öelda. Aga Salot peetakse rahvusvaheliseks ja multikultuurseks linnaks, kus elab u 2500 muud keelt kõnelevat inimest. (Soomes on teatavasti kaks riigikeelt: soome ja rootsi.)
Pärast 2009. aastat, kui ühines piirkonna 10 valda (samuti kogudused), muutus nüüd 54 761 elanikuga (31.3.2013 seisuga) Salo Soome suurimaks ühinenud valdade liiduks. Teame Salot eelkõige linnana, kust alustas oma võidukäiku mobiiltelefon, Soome Nokia. Täna maadleb linn töötusega, mis oli aasta algul 15,6%.
Välismaalaste osa elanikest on 4%. Sisserändajaid on 83 eri maast (2011). Suuremad rahvusrühmad on eestlased ja venelased. Teised arvukamad rahvusrühmad pärinevad Kosovost, Iraanist, Iraagist, Hiinast ja Taist.

Kogudus on toetav
Timo Viitanen asus Salos tööle pärast vaimulikuks ordineerimist 2010. aasta juunis. Inaris sündinud Timo räägib väga head eesti keelt, samuti on tal suus tööks vajalik vene keel ja inglise keel. Eesti keel tuli suhu Turu ülikoolis soome-ugri keeli õppides. Teoloogilise hariduse omandas ta samas linnas Åbo akadeemias.
Eestikeelne töö koguduse juures algas paar aastat tagasi. Kaks korda aastas peetakse eestikeelset jumalateenistust ja siis tuleb Helsingist kohale ka diakon Tuuli Raamat. Muul ajal on abi Anneli Nuutinenist, kes eesti ringi juhendab, ja koostöös ollakse ka Soome-Eesti sõprusühinguga, mille üheks aktiivseks liikmeks on Taimi Mäntylä, kes on Soomes elanud kolmkümmend aastat.
«Lühikese ajaga eriti suuri asju korda saata pole võimalik, kuid inimestele tuleb selgitada, et kirik on midagi sellist, millest temal on oma elus kasu,» ütleb Timo Viitanen ja kiidab koguduse kaastöölisi, kes on iga uue asjaga aktiivselt kaasa minemas. «Koguduses ollakse seda meelt, et antakse alati võimalus midagi uut proovida ja toetatakse seda tegevust.» Nii on see olnud ka eestikeelse kogudusetöö käivitamisega.

Multikultuurne linn
Timo Viitanen räägib, et kõige aktiivsemad on koguduses ingeri memmed. Üks kord aastas peetakse venekeelset täiskasvanute leeri, kuhu tulevad need 30–40aastased, kes on noorena ristitud. Koos käib venekeelne naiskoor, suvel korraldatakse laagreid, õpetust antakse pühapäevakoolis.
Ingliskeelseid teenistusi peetakse kaks korda kuus ja teenistusevabal nädalal on koos piibliring. Seal käivad näiteks hollandlane, sakslane, pakistanlane, poolakas, ameeriklane, nigeerlane.
Igapäevane kogudusetöö ümberasujatega ehk siis teisest kultuurist ja rahvusest inimestega võib tuua üllatusi, aga selleski on oma võlu. Kui eelnevatel aastatel tehti seda tööd koguduses projektipõhiselt, siis nüüd on see väga kindel töölõik.
Luterlaste kõrval tegutseb Salos teisigi konfessioone, kellega tehakse mitmeid ühisüritusi ja kord kuus kohtuvad vaimulikud palve- ja hommikusöögil.
Sirje Semm